Eesti Rahvarõivad

24. aprillil kell 17.30 on Pärnu muuseumis külas rahvarõivaekspert ja rahvustekstiili õppejõud Inna Raud.

Rõivad, mida me täna nimetame Eesti rahvarõivasteks, kujunesid välja talupojakultuuris selle aja vajaduste ning võimaluste järgi. Loengus räägime rahvarõivastest kui pärandist, püüdes näha detailides märgilisi aspekte. Ajaloolises (rahva)rõivakultuuris nähtu teadvustamine ja mõtestamine on aluseks tänapäeval väärtushinnangute kujunemisele.

Inna Raud on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tekstiili erialajuht ning õppejõud. Ta on mitmete trükiste ja artiklite autor või kaasautor (näiteks Vändra kihelkonna rahvarõivad, Pärnumaa rahvarõivad, Pärnumaa põlled, Seto rahvarõivad jne). Inna on ka Viljandimaa rahvarõivakooli koordinaator ja õpetaja ning osaleb nii Viljandimaa kui Pärnumaa rahvarõiva nõuandekoja töös. Ta on endale teinud Vändra, Ruhnu ja Halliste rahvarõivad ning hetkel on valmimas Tori rahvarõivakomplekt.

Pilet 6€ saadaval eelmüügis ja sündmuse eel kohapeal.
Õpetajatel palume eelmüügist soetada 0-pilet.
Muuseumikaardiga on osalemine tasuta.

Loengusari on üldhariduskoolide õpetajatele täiendõppeks ning neile TASUTA.

2024/2025 hooajal toimub 7 loengut, millest 3 rahvarõivaste teemal. Vähemalt viies loengus osalemise korral väljastab Pärnu muuseum tunnistuse. Loengusarjas osalemine ei anna ainepunkte.

2024/2025 loengute hooaeg lõppeb käesoleva ettekandega.

Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseumis avati 19. märtsil järjekordne näituste sarja “Pealaest jalatallani” näitus pealkirjaga “Seelikud ja põlled”. Näitus jääb avatuks 31. maini.

Näitus toob huvilisteni paljud ERMi Heimtali muuseumi kogudes olevad rahvarõivaseelikud, seelikukatked ja seelikukanga proovitükid ning põlled. Muuseumil on ka suur Kihnu seelikute kogu, millega on samuti võimalik lähemalt tutvuda.
Värvirohkete mustrite uurimise kõrval saab näitusel infot näiteks selle kohta, millises Eesti piirkonnas ja milliseid seelikuid on tähistanud sellised sõnad nagu kört, undruk, alus, küit, pallapool ja piedu ning missugused olid põlle kandmisega seotud kombed.

Näituse ühe osa moodustavad 1940. ja 1950. aastatel Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi (Eesti Kunstiakadeemia) kunstilise tekstiili ja kostüümi osakonna üliõpilaste rahvakunstipraktika raames tehtud akvarellpildid Eesti rahvarõivastest.

Näituste sari „Pealaest jalatallani“ lähtub Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu 2024. ja 2025. aastateemast „Rahvarõivas ruudus“ ning tutvustab ERMi Heimtali muuseumi kogudes olevaid rahvarõivaelemente. Sarja avas peakatete näitus ning lõpetab jalavarjude väljapanek.

Näituste kava:
19.03–31.05.2025 „Pealaest jalatallani. SEELIKUD JA PÕLLED“
6.06–30.08.2025 „Pealaest jalatallani. AKSESSUAARID“
5.09–23.12.2025 „Pealaest jalatallani. SUKAD, SOKID JA JALAVARJUD“

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit kuulutab välja konkursi eesti-keha-kate 3 teemal Eesti rahvuslik käsitööpärand kui inspiratsiooniallikas tänapäeva rõivadisainis. Konkursi toimumise aeg on 20. aprill 2024-1. oktoober 2025.

Konkursi tingimused:

• Autor võib konkursile esitada kuni kolm tööd/komplekti. Iga töö kohta tuleb täita eraldi ankeet.
• Töö ei tohi olla varem eksponeeritud, avaldatud või müügiks toodetud.
• Konkursitöö juurde kuulub eseme lugu (inspiratsiooniallikas, sündimise lugu, legend, muistend vms).
• Hindamisel arvestame nii töö uudset ideed kui ka teostuse kvaliteeti ja seotust eesti pärandiga.
• Oluline on eseme valmistamise juures olla keskkonnateadlik ning luua jätkusuutlikku moodi.
• Konkursitööd tuleb tuua või saata hiljemalt 1. oktoobril 2025 Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu aadressil Pikk 22, Tallinn.
• Töö külge tuleb kinnitada hindamiseks vajalik informatsioon (märgusõna, autori kontaktandmed).

Ava ankeet lingilt SIIT

Konkursitöö ja autoriga seotud infot kasutame näituse kujundamisel ja kataloogi koostamisel.

AUHINNAD

• Rahalised preemiad (žürii preemiafond 2000 eurot), lisaks eripreemiad.
• Konkursi parimaid töid eksponeeritakse näitusel Eesti Käsitöö Majas 2025. aasta lõpus.
• Võidutöid esitletakse Mardilaada Etnomoel 2025.
• Korraldajad aitavad leida võimalusi ühe konkursitöö edaspidiseks tootmiseks ja turustamiseks.
• Üks konkursil osaleja saab võimaluse korraldada isikunäitus Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis Tallinnas või osaleda 2026. aastal Mardilaadal.

Saa inspiratsiooni kodukoha muuseumist , Eesti rahvarõivaste veebiportaalist või Eesti muuseumide infoväravast.

Soovitame maakondade käsitööseltsidel ja -ühendustel korraldada oma piirkonnas konkursiperioodil samateemalisi konkursse ja näitusi.

Lisainfo: Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, +372 518 7812, info@folkart.ee, www.folkart.ee

Pärnu muuseumi loengusarja “Aja jälgedel” raames toimub 6. märtsil kell 17.30 Anu Randmaa loeng “Rahvarõivas enne ja nüüd”.

Loeng käsitleb järgmisi teemasid: kuidas talurahva pidulikest rõivastest said kõige pidulikumad rõivad ka tänapäeva Eestis; milline on rahvarõivaste tähendus; miks soovitakse rahvarõivaid ise valmistada ja omada; kuidas rahvarõivaid uuritakse, valmistatakse ja õpetatakse.

Anu Randmaa on lõpetanud Tallinna Ülikooli käsitöö ja kodunduse eriala. Ta omab magistrikraadi haridusteaduses ja rahvarõivameistri VII taseme kutsetunnistust. Rahvarõivaste uurimise ja valmistamisega on Anu tegelenud alates aastast 2000.

Pärnumaa rahvarõivaste raamatu kaasautorina on Anu uurinud Pärnumaa kihelkondade rõivaid, eriti Varbla, Audru ja Mihkli ja Saarde khk rõivaid.

Alates 2003. aastast on Anu Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu rahvarõiva alaliidu juht. Alaliidust sai 2008. aasta alguses iseseisev MTÜ Rahvarõivas, mille juurde loodi ka Rahvarõiva Nõuandekoda ja koolituskeskus.

Pilet 6€ saadaval eelmüügis ja sündmuse eel kohapeal. Õpetajatel palume eelmüügist soetada 0-pilet.
Muuseumikaardiga on osalemine tasuta.

Loengusari on üldhariduskoolide õpetajatele täiendõppeks ning neile TASUTA. 2024/2025 hooajal toimub 7 loengut, millest 3 rahvarõivaste teemal. Vähemalt viies loengus osalemise korral väljastab Pärnu muuseum tunnistuse. Loengusarjas osalemine ei anna ainepunkte.

2024/2025 hooaja viimase loengud toimuvad 27.03 ja 24.04. Lisainfo avaldatakse sündmuse lähenedes.

11. märtsil toimub Tartus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu rahvarõiva inspiratsioonipäev koostöös Eesti Rahva Muuseumiga.

Käsitööliidu 2024/2025 aastateema keskendub rahvarõivastele. Aastate fookuses on nii rõivad ise kui ka kõik sellega seonduv: näitused, koolitused, konverentsid, arutelud. Kõik see, mis aitab valdkonda tutvustada, arendada ja sisukamaks muuta. Välja on kuulutatud ka aastateema konkurss eesti-kehakate3, mille eesmärk on kasutada eesti rahvuslikku käsitööpärandit inspiratsiooniallikaks tänapäevarõivadisaini uusloomingus.

Inspiratsioonipäevale on oodatud rahvarõivahuvilised ning rõivadisainerid, tekstiililoojad, kelledele meiepäranditeemad on olulised. Inspiratsioonipäeva oluline rõhk on ka kõikidele, kes soovivad osa võtta aastateema konkursist – ettekanded annavad erinevaid vaateid uusloomingu aineseks, mille alusel teha uusloomingu rõivaid.

Toimumiskoht: Eesti Rahva Muuseumi Moora auditoorium.

Ajakava:
10.30 Kogunemine
11.00 Avasõnad. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit. Liina Veskimägi-Iliste. Aastateema ülevaade ja sisu
11.15 MTÜ Rahvarõivas. Anu Randmaa
11.55 Eesti Rahva Muuseum. Reet Piiri
12.30 Lõunapaus
13.15 Katre Arula. Rõivadisainer
13.55 Kristi Everst. Rõivadisainer
14.40 Päeva kokkuvõte
15.00 Sündmuse lõpp

Osalustasu on 25 €, sisaldab toitlustust.

Registreerumine kuni 3. märts SIIN.

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.

Rahvarõivas pole pelgalt esinemiskostüüm. Rahvarõivas on sügav ja mitmekihiline oskuste, teadmiste ja identiteedikandja. 2025. aasta veebruaris Tallinnas Tammsaare pargis toimuv näitus “Ammu sätitud” annab suurepärase võimaluse selle üle mõelda ning erinevate Eesti paikade rõivakomplekte uurida. Rahvarõiva komplekte esitlevad oma seljas erinevate oma valdkondade meistrid Eestis.

Näituse avamine koos talvise rahvarõivaste tuulutamisega 8. veebruaril. Näitus jääb avatuks 6. märtsini.

• Igas maanurgas on oma värvid, mustrid, kirjad.
• Lõiked ja töövõtted varieeruvad ja samas püsivad kaua.
• Värvide-mustrite-kirjade kasutamises on kord ja vabadus, mis teeb nende uurimise ja vaatamise lõputult põnevaks.
• Rahvariiete tegemine (kanga valmistamine, värvimine, naha- ja metallitööd) on otseses seoses lähikonnas leiduva materjaliga.
• Rahvariided valmistatakse lõpuni kandmiseks, viimase niidiotsani kasutamiseks.Ja samas ka hoidmiseks ja pärandamiseks.
• Rahvariided ei ole pelgalt funktsionaalsed kehakatted: kaks kolmandikku nende valmistamisele läinud ajast ja pingutusest on ilu loomiseks.
• Kätega osavalt millegi tegemine parandab ja leevendab muret ning stressi.
• Vanade võtetega käsitöö (ka uue aja võtmes) punub edasi võrku, mille algus on kauges-kauges minevikus meie eelkäijate sõrmede vahel ja nii hoiame nendega sidet. Küllap tuleb sealt muudki, kui ainult täpseid tööjuhiseid.
• Hästi tehtud ilus asi elab teinekord kauem kui tema tegija ning on tervitajaks ja sõnumitoojaks. See hoiab omal moel maailma koos.

Me näeme ja märkame seda, mida teame ja oskame nimetada. Me oskame hinnata seda, mida tunneme. Meisterlikkuseni jõudmine on elutöö, rahvarõiva valmistamine on kallis töö. Seepärast on oma kandi rahvarõiva tundmine ja kandmine auasi.

Korraldajad:

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit

MTÜ Rahvarõivas

Toetajad:

Eesti Kultuurkapital

Tallinna linn

Kadrioru Pargid