Eesti Rahvarõivad

Kutsume teid laupäeval, 04. juunil osa saama Pärnumaa rahvarõivakooli pidulikust lõpetamisest ja imetlema kauneid valminud rahvarõivakomplekte!

Rahvarõivaste esitlus ja aktus toimuvad Pärnus Koidula Muuseumi vabaõhulaval, aadressil Jannseni 37. Üritus algab kell 13.

Lõpetajad ja esitlusele tulevad rõivad:

Maia Agar, Audru naise ülerõivad 19. saj keskelt
Tiia Heinsaar, Audru naine, 19. saj II pool
Ülli Kont, Audru naine, 19. saj II pool
Siret Keskküla, Lihula naine, 20. saj algus
Aina Alunurm, Vändra naine, 19. saj ja 20. saj algus
Leelo Luts, Otepää naine, 19. saj II pool
Kairi Radin, Tori naine, 19. saj II pool
Külli Ruus, Püha naine, 19. saj II pool
Sirje Sillamäe, Nissi naine, 19. saj II pool
Katrin Mitt, Mihkli naine, 19. saj II pool

Lõõtspillilugudega loob meeleolu Rein Pihelgas.

Enne esitlust, alates kell 11 toimub Koidula muuseumi aedpargis valminud rahvarõivakomplektide pildistamine veebilehele Eesti Rahvarõivad.

Rohkem infot: anu@rahvaroivas.ee
Fotol Pärnumaa rahvarõivakooli üks lõpetaja Maia Agar Audru naise rahvarõivastes. Foto Sandra Urvak.

Sügisel alustab tööd järjekordne Tallinna rahvarõivakool, kus igaühel on võimalik kahe aasta jooksul ja tunnustatud meistrite juhendamisel endale ühe kihelkonna rahvarõivaste põhikomplekt valmistada.

Kursuse maht on 360 akadeemilist tundi, millele lisandub iseseisev töö. Kursus alustab septembris ja toimub 18-l nädalavahetusel laupäeviti kell 10-17.30 ja pühapäeviti kell 9-16.30.

Kursuse tasu on 350 € / poolaasta.

Rohkem infot ja registreerumine: piret@rahvaroivas.ee

Vaata õppekava täisteksti SIIN.

Tallinna rahvarõivakooli toimumist toetavad Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet ja Eesti Kultuurkapital.

Fotol Margit ja Margarita, kes 2019.-2022. a toimunud Tallinna rahvarõivakoolis endale Jõelähtme naise rahvarõivad valmistasid. Foto Sandra Urvak.

VIII rahvarõivaste tuulutamine toimub 5. juunil Tallinnas, Tornide väljakul kell 14.00-16.00.

• Rahvarõivaste esitlused, saamislood, tants ja muusika;
• Soovijatel võimalus tutvustada laval oma rahvarõivaid;
• Jäädvusta end rahvarõivaisse ehituna päevapiltniku, fotograaf Sandra Urvaku juures;
• Meistrid Inna Raud ja Anu Randmaa annavad rahvarõivaste valmistamise ja hooldamise teemalist nõu ja abi;
• Küsi ekspertidelt hinnangut oma rahvarõivakomplekti kohta ning nõuandeid selle täiendamise võimaluste ja kandmistraditsioonide kohta.

Samuti kutsume osalema virtuaalsel tuulutamisel: MEIE TEEME RAHVARÕIVAID!

Rahvarõivaste valmistamine on tõesti väga populaarne ja puudutab meist paljusid. Ole hea ja jaga tuulutamise päeval, 5. juunil meiega vahvaid ja südamlikke hetki rahvarõivaste valmimisest: postita fotod koos looga oma FB lehele, tee postitus avalikuks ja lisa postitusele kindlasti #tuulutamine2022

Jälgi tuulutamise uudiseid ja virtuaalset tuulutamist FB lehel Rahvarõivaste Tuulutamine.

Rahvarõivaste tuulutamise korraldajad on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, MTÜ Rahvarõivas.

Fotol meeleolukas hetk 2021. aasta rahvarõivaste tuulutamiselt. Vasakult: Violetta Riidas Noarootsi naise rõivastes, Kristina Rajando Vormsi naise rõivastes ja Inna Raud Ruhnu naise rõivastes. Foto Sandra Urvak.

Laupäeval, 30. aprillil esitles juba kuues Tallinna rahvarõivakooli lend oma vastvalminud kauneid rahvarõivakomplekte. Seekord sai näha rõivaid saartest Lõuna-Eestini:

• Diana Lindsalu, Pühalepa naise rõivad 
• Anu Tänava, Emmaste naise rõivad 
• Laura Sults, Helme naise rõivad 
• Silja Vöörmann, Simuna ja Väike-Maarja naise rõivad 
• Lea Speek, Torma naise rõivad, 19. sajandi II pool 
• Piret Sternhof, Jüri naise rõivad, 19. sajandi II pool 
• Ingrid Teesalu, Suure-Jaani naise rõivad, 19. saj II pool 
• Rita Murd, Türi naise rõivad, 19. saj. lõpp, 20. saj. algus 
• Marita Viik, Muhu naise rõivad, kollane seelik 
• Margarita Tamm, Jõelähtme naise rõivad 
• Anne Pedak, Jõhvi naise rõivad, 18.-19. sajand 
• Margit Tennokene, Jõelähtme naise rõivad
• Krista Lepik, Püha naise rõivad

Esitlus oli soe ja südamlik ning sellele järgnes vahva ja pilkupüüdev rongkäik Lühikese jala tänavast Raekoja platsile, kus toimus grupifoto tegemine.

Palju-palju õnne tragidele lõpetajatele ning indu rahvarõivamaailma edaspidises avastamises. Suur tänu ka kõigile rahvarõivakooli tublidele juhendajatele.

Fotol Tallinna rahvarõivakooli lõpetajad.
Fotograaf Sandra Urvaku poolt esitlusel tehtud fotosid näeb MTÜ Rahvarõivas Facebooki lehel.

Laupäeval, 23. aprillil toimus Rakveres Virumaa rahvarõivakoolis valminud rõivakomplektide esitlus. Väga südamlikul ja meeleolukal sündmusel sai näha 17 koolilõpetaja poolt valmistatud 21 kaunist rahvarõivakomplekti ning kuulda iga komplekti valmimise lugu ja tundmusi nendega seoses. Oma töid esitlesid:

• Laivi Kaljas – Jõelähtme neiu
• Külli Kadaste – Kuusalu ja Iisaku naine
• Helena Liiman – Kuusalu naine
• Külli Münter – Kadrina naine ja mees
• Gerli Karu – Kadrina naine
• Anne-Lii Abner – Kadrina naine ja mees
• Jelena Rehokainen – Lüganuse naine
• Ulvi Iskül – Lüganuse naine
• Kaire Pajanen – Rakvere naine ja Lüganuse neiu
• Marge Kuusma – Rakvere naine
• Tiina Pruler – Rakvere naine
• Veronika Põldma – Rakvere naine
• Maie Manglus – Viru-Jaagupi naine
• Aili Vakker – Viru-Jaagupi naine
• Raili Klaas – Viru-Nigula naine
• Maris Kõrgmäe – Simuna naine
• Jaana Reissaar – Muhu naine

Virumaa rahvarõivakool alustas kooskäimist 2019. aastal. Koroonapandeemia tõttu venis teekond arvatust pikemaks, aga seda uhkem sai tulemus. Valmis suurel hulgal selliseid rõivakomplekte, mida tänapäeval varem valmistatud ei ole. Tehtud esemete hulgas oli palju rekonstruktsioone.

Suur tänu käsitöömeister Kersti Loitele Virumaa rahvarõivakooli eestvedamise eest ning palju õnne ja edaspidist rõõmu käsitööst ja pärandist kõigile lõpetajatele!

Fotograaf Sandra Urvaku poolt esitlusel tehtud fotosid näeb MTÜ Rahvarõivas Facebooki lehel.

Virumaa Kunsti ja Käsitöö Selts kutsub 23. aprillil Rakverre, kus saab näha Virumaa rahvarõivakooli raames valminud rahvarõivaid. Üritus algab kell 12 Rakvere Linnavalitsuse valges saalis, aadressil Lai 20.

17 nobeda naise valmistatud rahvarõivailust on osa saama kutsutud kõik, üritus on tasuta! Meeleolu loob rahvamuusikaansambel Kungla.

Virumaa rahvarõivakooli lõpetajad ja nende valmistatud rahvarõivakomplektid:

• Laivi Kaljas – Jõelähtme neiu
• Külli Kadaste – Kuusalu ja Iisaku naine
• Helena Liiman – Kuusalu naine
• Külli Münter – Kadrina naine ja mees
• Gerli Karu – Kadrina naine
• Anne-Lii Abner – Kadrina naine ja mees
• Jelena Rehokainen – Lüganuse naine
• Ulvi Iskül – Lüganuse naine
• Kaire Pajanen – Rakvere naine ja Lüganuse neiu
• Marge Kuusma – Rakvere naine
• Tiina Pruler – Rakvere naine
• Veronika Põldma – Rakvere naine
• Maie Manglus – Viru-Jaagupi naine
• Aili Vakker – Viru-Jaagupi naine
• Raili Klaas – Viru-Nigula naine
• Maris Kõrgmäe – Simuna naine
• Jaana Reissaar – Muhu naine

Eile, 26. märtsil, tunnustati Tallinnas Hopneri majas 2021. aasta Pärandihoidjaid, kelleks on Liis Luhamaa, Mareli Rannap ja Kristi Jõeste. Kõik kolm Pärandihoidjat on seekord ühel või teisel moel rahvarõivastega seotud.

Eriti hea meel on meil MTÜ Rahvarõivas projektijuhi ja veebilehe toimetaja, pühendunud pärandtehnoloogi ja rahvarõivaste valmistamise tehnoloogiatele fokusseerunud uurija Liis Luhamaa tunnustamise üle!

Saaremaal tegutsev Mareli Rannap on oma kodusaare rahvarõiva nõuandekoja juht, käsitööettevõtja ja paikkondlike rahvuslike käsitöötraditsioonide alalhoidja.

Kristi Jõeste on tuntud ja tunnustatud kindauurija ja pedagoog, kes on oma südameasjaks võtnud rahvusliku kindakudumise traditsiooni hoidmise ja edasiandmise.

Pärandihoidja on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ning Rahvakultuuri Keskuse poolt väljaantav aastaauhind esemelise rahvakunsti alalhoidmise ja edasiarendamise eest. Pärandihoidja laureaadid saavad tunnistuse, Eesti Kultuurkapitali preemia ja esemelise auhinna.

Palju õnne kõigile Pärandihoidjatele!

Fotol: Mareli Rannap, Kristi Jõeste ja Liis Luhamaa.

Pärnu Muuseumis esitletakse 10. märtsil algusega kell 17.00 uut mustrivihikut “Pärnumaa kihelkondade põlled”. Mustrivihiku autoriteks on Ülli Kont, Anu Randmaa ja Inna Raud.

Praktiliste tööjuhendite, fotode ja joonistega vihik keskendub põhjalikult põllede valmistamisele. Olles järjeks 2017. aastal ilmunud raamatule “Pärnumaa rahvarõivad”, jätab vihik paljulubavalt värava avatuks, et sarnaseid trükiseid Pärnumaa rahvarõivaesemetest võiks edaspidigi lisanduda.

Võta esitlusel toimuva õhtunäituse tarvis kaasa oma looga põll!

Vihiku hind esitlusel on 20 €. Edaspidi on trükis saadaval Pärnu Muuseumi poes, Tõstamaa Käsitöökeskuses ja raamatukauplustes.

Trükise koostajateks on SA Pärnu Muuseum, MTÜ Tõstamaa Käsitöökeskus ja Pärnumaa rahvarõiva nõuandekoda.

Mustrivihiku esitluse leht Facebookis.

Esitlusele eelneb loeng “Kui koduks on Kihnu”. Loengu algus on kell 15.30.

Fotol Tori kihelkonna naise rahvarõivakomplekti põll, valmistaja Aili Järvesaar. Foto Sandra Urvak.

Eesti Rahva Muuseumis avati 24. veebruaril näitus „Praktiline ilu. Käekotid, rahakotid, kandekotid ja lahttaskud ERMi kogudest“.

ERMi avatud hoidlas on alates 24. veebruarist eksponeeritud ligikaudu 1500 ajaloolist aksessuaari ja praktilist kotti: alates raha- ja käekottidest kuni uuritaskute ja vadsakottideni. Ühed vanimad esemed näitusel on rahvariiete juures kantud ja rikkalikult kaunistatud lahttaskud ja tubakakotid. Eksponeeritakse aga ka nõukogude perioodile iseloomulikke kilekotte ning saab näha käekottide moe muutumist eelmise sajandi teises pooles. Seega saab hea pildi aksessuaaridest ja kottidest läbi kahe viimase sajandi.

ERMi kogudest pärinevate kottide näitus avatud hoidlas on avatud kuni 24.02.2024.

ERMi direktor Kertu Saks on avatud näituse üle uhke: „Kottide väljapanek avatud hoidlas näitab meie esivanemate rikkalikku ilumeelt ning on heaks sisendiks ja inspiratsiooniks ka kõigile rahvakultuuri, moekunsti ja disainihuvilistele. Hea meel on, et näitust saab külastada ja inspiratsiooni leida kahe aasta jooksul.“

ERMi avatud hoidla toob külaliste ette kogudesse kuuluvaid esemeid, mis on hoolega hoitud ja tavapäraselt külastajate silme alla ei satu. Avatud hoidla annab võimaluse eksponeerida korraga sadu kui mitte tuhandeid üht liiki või temaatiliselt kokku kuuluvaid esemeid. Varasematel aastatel on avatud hoidlas näidatud postiajaloo väljapanekut „Postiljoni oodates“ ning toodud külastajate ette ERMi suur õllekappade kogu.

Näituse info leiad SIIT.

Fotol lahttasku Kaarma naise rahvarõivakomplekti juures, valmistaja Imbi Padar. Foto Sandra Urvak.