Featured

Anu Randmaa loeng Tõstamaa rahvarõivastest 10. juunil Pärnu Muuseumis

Neljapäeval, 10. juunil algusega kell 16.00 on kõik rahvarõivahuvilised oodatud Pärnu Muuseumi klubisse Musse, kus Tõstamaa kihelkonna rõivastest kõneleb Anu Randmaa. Samas on võimalus osaleda ka helmekeede valmistamise töötoas.

Tõstamaa kihelkond on üks rikkamaid säilinud vanavara ja info poolest. Tõstamaa kihelkonnapäeval tutvutakse nii uute kui vanade esemetega ning vaadatakse milliseid erinevaid rahvarõivakomplekte on võimalik kihelkonnast kogutud esemetest komplekteerida.

Loengul osalemine maksab 5.- eurot ning loeng + helmekee valmistamise töötuba 15.- eurot. Osalejate arv on piiratud. Täiendav informatsioon ning registreerumine Pärnu Muuseumi kodulehel.

Featured

12. juunil toimub Tartus rahvarõivaste tuulutamine

Laupäeval, 12. juunil 2021 algusega kell 12 toimub Tartu keskpargis nüüdseks juba traditsiooniks saanud rahvarõivaste tuulutamine!

Kohapeal saab näha käesoleval aastal ERMi rahvarõiva valmistajate kooli lõpetajate kauneid rõivakomplekte, muinasaegseid rõivaid, taustaks mängib Väägvere külakapell, käsitöist vahepala pakub Tuleloo Merle jpm.

Pane selga oma rahvarõivad, võta kaasa piknikukorv ning tule rahvarõivaste tuulutamisele!
Rohkem infot: tiina.konsen@raad.tartu.ee või
tel. 5305 9698

Featured

XVII Rahvarõiva õpitoad Tõstamaal 2. – 4. juulil 2021

Juulikuus toimuvad Tõstamaal juba 17. korda igasuvised rahvarõiva õpitoad. Täpsemalt, 2. kuni 4. juulini saavad huvilised osaleda erinevates töötubades, mille keskmeks on sel aastal „uued vanad“ tehnikad, mis hiljutiste uurimistööde tulemusena on päevakorda tõusnud, aga ka sellised tehnikad, mis rahvarõivakoolide kogemuse põhjal vajaksid veidi rohkem keskendumisvõimalust. Toimub neli erinevat töötuba:

  • põimpilu Silja Nõu juhendamisel;
  • heegelpitsiga põlled Anu Randmaa juhendamisel;
  • linaste jakkide õmblemine Merli Männi juhendamisel;
  • nipilspitsi valmistamine Birgit Pere juhendamisel.

Iga õpitoa maht on 15 akadeemilist tundi. Osalustasu ühele osalejale on 110 eurot, mis sisaldab toitlustust ja majutust.

Registreerumiseks kirjutada aadressil anu@folkart.ee või helistada numbri 5668 2283.

Rohkem infot folkart.ee lehelt.

Featured

Chicago eestlased korraldavad Eesti rahvarõivaste valmistamise kursuse

Mai lõpus alustab üks hoopis omamoodi rahvarõivaste valmistamise kursus, mida korraldab Eesti Kultuuriselts Chicagos koostöös MTÜga Rahvarõivas. Kursus on mõeldud USAs elavatele eestlastele, kes soovivad kahe aasta jooksul endale ühe Eesti kihelkonna rahvarõivakomplekti valmistada. USA rahvarõivahuvilisi hakkavad Zoomi vahendusel juhendama Eestis asuvad õpetajad.

Kursus algab põneva loengusarjaga, mis tutvustab Eesti rahvarõivaste ajalugu ja traditsioone, värvide kasutust, paikkondlikke ja ajastulisi iseärasusi ning rahvarõivaste tänapäevase valmistamise põhimõtteid. Loengusarja toimumist toetab Intergratsiooni Sihtasutus.

Kuulutuse fotol kannab endavalmistatud Jõelähtme naise rahvarõivaid Helena Elme. Foto Sandra Urvak.

Rohkem infot SIIN LEHEL.

Featured

Koidula muuseumis avatakse näitus “Oubid ja linnaprouad”

Teisipäeval, 4. mail avatakse Pärnus, Koidula Muuseumis (Jannseni tn 37) näitus saksa ehk lilltanudest, oubides. Näituse on kokku pannud Ülli Kont ja Aleksandra Ehte ning see on muuseumi 2. korrusel avatud kuni 31. augustini 2021.

Koostajad ütlevad näituse kohta järgmist: “19. sajandi teisest poolest hakkasid eesti talunaised järjest rohkem euroopa moode üle võtma. Aastasadu oli olnud range traditsioon, mis nõudis abielus naiselt tanu kandmist.  Kuna senini kantud tanud olid suhteliselt ebamugavad, siis väike, „ sakste mooduline“ tanu vahetati meelsasti ja üsnagi kiiresti välja. Esimestena võtsid moe üle noored abielus naised.”

Vaata lisaks siit.

Featured

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia virtuaalne lahtiste uste päev 23. aprillil

Reedel, 23. aprillil saab teoks TÜ Viljandi kultuuriakadeemia virtuaalne lahtiste uste päev, kus saab tutvuda ka mitmete pärandtehnoloogia õppekava erialadega. Veebis toimuvale sündmusele on osalema oodatud kõik, kel soov tutvuda akadeemia erialade, õppehoonete ja inimestega. Virtuaalseks toimumispaigaks on: www.live.kultuuriakadeemia.ee

Kell 11.05 on intervjuu pärandtehnoloogia õppekava programmijuhi Ave Matsiniga ning kell 11.20 algab ringkäik Vilma õppehoones. Vaata lisak TÜ VKA kodulehelt.

Fotol detailivõte rahvusliku tekstiili eriala üliõpilase Gitta Truusi lõputööna valminud Kuusalu kihelkonna meeste vestist osana pidulikust rahvarõivakomplektist.

Featured

Tunnustati 2020. aasta pärandihoidjaid

Igal aastal tunnustavad Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit ning Rahvakultuuri keskus kolme isikut esemelise rahvakunsti alalhoidmise ja edasiarendamise eest, elutöö või aasta jooksul saavutatud silmapaistvate tulemuste eest. Märtsikuu lõpus tunnustati ajale omaselt virtuaalselt 2020. aasta pärandihoidjaid, kelleks sel korral olid kolm tubli meest: Margus Rebane, Algor Streng ning Priit Halberg.

Tunnustuse Noor Käsitöömeister pälvis Meelis Kihulase meistrikooli õpilane JAAK JOONAS KELDOJA. Maakonna tegu 2020 -tunnustusega pärjati KERSTI POOK Põltsamaa kiriku vaiba kudumise eest. Parim näitus 2020 Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis jagunes kahe näituse vahel: Karmen Kroonmäe isikunäitus “Udulee-Uduree. 3x Eesti oma sall” ning Lahemaa Pärimuskoda ja MTÜ Estlander näitus “Mees metsas”.

2020. aasta pärandihoidjatest lähemalt: MARGUS REBANE nomineeriti korvipunumise traditsiooni säilitamise ja edendamise eest. Vormsi meister ALGOR STRENG nomineeriti sepatöö ja paadiehituse traditsiooni alalhoidmise ja edendamise eest ning Harjumaa meister PRIIT HALBERG niplispitsi traditsiooni alalhoidmise ja edendamise eest.

Vaata lisaks Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu kodulehelt.

Foto: Liina Veskimägi-Iliste

Featured

Läti Rahvakultuuri Keskuse virtuaalne näitus “Meeste rahvarõivad liikumises”

Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis on 30. märtist kuni 19. aprillini avatud Läti Rahvakultuuri Keskuse näitus “Meeste rahvarõivad liikumises”. Näituse kuraatoriks on Linda Rubena. Näitus on avatud 30.03-19.04.2021. Vaata videot siit või loe lisaks folkart.ee lehelt.

Näitusel eksponeeritud fotode autoriks on Nils Vilnis. Näituse kohta on koostajad öelnud järgmist: “Tänapäeva Läti mees saab olla, kes ta tahab – tal ei ole vajadust võtta konkreetseid meesrolle. Tema olemus on vaba – ta ei peida oma emotsioone, ta saab valjult laulda ja kirglikult tantsida.Tema juured ulatuvad Läti traditsioonidesse, aga see ei takista tal olemast osa suurest maailmast. Riietudes rahvarõivastesse paljastab ta ühe osa oma isikust.”

Kuue aasta jooksul on Läti Rahvakultuuri Keskus projekti “Kõigile rahvarõivas” raames välja andnud seinakalendreid, mis keskenduvad rahvarõiva temaatika erinevatele tahkudele. Ettevõtmise eesmärk on edendada Läti rahvarõivaste kandmise traditsiooni, edastada teavet ning harida inimesi rahvarõivaste korrektse kandmise teemadel. Samuti soovitakse sel viisil näidata, et rahvarõivas võib olla tänapäevase stiili üks loomulik osa.

Foto: Nils Vilnis

Uuring Eesti materiaalse etnograafiapärandi kogumisest, kasutamisest ja säilitamisest Eesti muuseumides

Tartu ülikooli etnoloogid Ene Kõresaar, Jana Reidla ja Kirsti Jõesalu viisid Muinsuskaitseameti tellimusel läbi uuringu, milles analüüsiti Eesti materiaalse etnograafiapärandi kogumist, kasutamist ja säilimist Eesti muuseumides. Uurimisgruppi kuulus lisaks Hiljar Tammela ning toimetamisel oli abiks Reet Ruusmann.

Uuriti 20 riigi valitsemisala muuseumi ja 10 muu muuseumi esemekogusid. Uuring kombineeris kirjeldava statistika ja kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodeid. Analüüsitav valim moodustati ’etnograafilise eseme’ mõistest lähtudes, milleks oli „Eesti talurahva poolt kuni 20. sajandi keskpaigani valmistatud ja kasutatud ese (sh ostukaup).“ Etnograafiliseks määratud museaale on kõigis uuritud muuseumides kokku 121077.

Uuringus käsitleti muuhulgas: museaalide teemarühmadeks jaotamist; kogumist ja selle vastavust kogumispõhimõtetele; kogude täiendamise vajadust; museaalide kogudest väljaarvamist; kasutamist; säilitamise tingimusi jne.

Uuringu järeldustes tõdeti näiteks, et etnograafiapärandil on oluline roll töös kogukonnaga, sest kohalikud elanikud on peamised näituste ja ürituste külastajad ning esemete kogudesse annetajad. Selgus ka, et pärandi seisund on valdavalt rahuldav, kuid muuseumid vajavad juurde ressursse, et kindlustada esemete säilimist. Ka jõuti järeldusele, et MuISi ei toimi veel andmebaasina kogude koosseisu võrdlevaks uurimiseks.

Uuringu aruanne on leitav Muinsuskaitseameti lehel: https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/mka_tu_etnograafiaparandi_uuring-aruanne.pdf

Fotol vaade helilooja Mart Saare majamuuseumile.