Featured

Tule rahvarõivaid valmistama Tallinna rahvarõivakooli!

Kui oled mõelnud, et sooviksid endale rahvarõivaid teha, siis Tallinna rahvarõivakoolis on paar vaba kohta! Veel jõuab ühineda, kursuse järgmine kokkusaamine toimub 01.-02. oktoobril.

Rahvarõivakoolis saab kahe aasta jooksul tunnustatud meistrite juhendamisel endale ühe kihelkonna rahvarõivaste põhikomplekt valmistada. Kursuse maht on 360 akadeemilist tundi, millele lisandub iseseisev töö – loe täpsemalt õppekavast.

Kokkusaamised toimuvad keskmiselt kord kuus laupäeviti ja pühapäeviti Tallinnas, Allikamaja koolituskeskuses.

Kursuse tasu on 350 € / poolaasta.

Rohkem infot ja registreerumine: piret@rahvaroivas.ee

Fotol Margarita Tamme tehtud Jõelähtme naise rahvarõivad, mis valmisid Tallinna rahvarõivakoolis. Pildistas Sandra Urvak.

Featured

Järvamaa rahvarõiva nõuandekoda avab 16.09 uksed Wittensteini Tegevusmuuseumis

Sel reedel, 16. septembril algusega kell 14.00 kutsub Järvamaa rahvarõiva nõuandekoda huvilisi Wittensteini tegevusmuuseumisse, et rääkida Järvamaa rahvarõivastest ja nõuandekoja tegevusest ning tutvuda esivanemate riietumistavadega.

Järvamaa Muuseumi juures tegutsev nõuandekoda on tänu mäluasutuse kolimisele saanud võimaluse pakkuda rahvarõivast populariseerivaid töötubasid. Kohtumisel saab ülevaate Järvamaa rahvarõivaste kujunemisloost, nõuandekojas pakutavatest tegevustest, rahvakultuurikollektiivide nõustamisest ning tulevikuplaanidest.

Järvamaa rahvarõiva nõukoja eesmärgiks on rahvarõiva-alase teadlikkuse, valmistamise ja kandmise traditsioonide edasi andmine läbi rahvuslike käsitöötraditsioonide õpetamise.

Konsultatsioonid ja nõuandepäevad hakkavad toimuma Wittensteini tegevusmuuseumis, kus on võimalik kasutada rahvarõiva-alast kirjandust, tutvuda Järvamaa Muuseumi kogudes olevate esemetega ning Järvamaa rahvarõivaste rekonstruktsioonidega. Nõuandekoda jagab infot rahvarõivaste valmistajate ning rahvarõivaste valmistamiseks sobilike materjalide müüjate kohta.

Nõuandekoja konsultantidena toimetavad Silvia Aarma, Kadi Vingisaar, Leelo Saar ja Tiia Kontus. Järvamaa rahvarõiva nõuandekoda kuulub MTÜ Rahvarõivas poolt koordineeritavasse üle-eestilisse rahvarõiva nõuandekodade võrgustikku.

Järvamaa rahvarõiva nõuandekoja FB leht.

Fotol nõuandekoja üks nõustajatest Kadi Vingisaar endavalmistatud Türi kihelkonna rahvarõivastes. Foto Sandra Urvak.

Featured

Algas registreerumine Vooremaa rahvarõivakooli

2022 a. sügisel alustab Vaidavere külas kaheaastane Vooremaa rahvarõivakooli kursus! Koolitused toimuvad iga kuu ühel nädalavahetusel alates novembrist 2022. a. Kursuse lõpuks valmib igal osalejal oma Vooremaa lemmikkihelkonna – Torma, Palamuse, Kodavere, Kursi, Laiuse, Maarja-Magdaleena, Äksi, Tartu-Maarja, Põltsamaa või Pilistvere terviklik rahvarõivakomplekt ja protsessi kajastav kirjalik uurimistöö.

Kursuse juhendajateks on Eesti tipp-spetsialistid. Kursuse läbinul on võimalus tõendada rahvarõivaste valmistaja kutseeksamil suurem osa vajalikke kompetentse.

Kursuse tasu on 750 €, mida on võimalik tasuda osade kaupa. Toimumiskohaks on värske Vooremaa rahvarõiva nõuandekoda, mis asub Vaidavere külas (Tartust 36 km ning Jõgevalt 28 km kaugusel).

Küsi lisainfot: Tiina Kull, tiina@tartotalu.ee, tel 5058192

Hoia silma peal: Vooremaa rahvarõiva nõuandekoja FB leht

Registreeru, sest kohtade arv on piiratud: https://forms.gle/YAJpzVNDSEzhswnz6

Fotol Tiina Kull endavalmistatud Maarja-Magdaleena kihelkonna naise rahvarõivastes, pildistas Sandra Urvak.

Featured

Augustis toimuvad rahvarõivaste tuulutamised Viljandi- ja Saaremaal

Laupäeval, 13. augustil kell 12.00-16.00 toimub Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Jaskamõisas pärimuspäev koos rahvarõivaste tuulutamisega. Nädal hiljem, 19. augustil saab rahvarõivaid tuulutada Saaremaal, Leisi alevikus Melsase maja hoovis algusega kell 17.00.

Jaskamõisa pärimuspäeval 13. augustil saab kogemusi vahetada, uusi teadmisi ammutada või lihtsalt koos rahvarõivaste ilu imetleda. Seekordse pärimuspäeva fookus on suunatud peamiselt Suure-Jaani kihelkonna pärimuskultuurile. Juttu tuleb piirkonna rahvarõivaste valmistamisest, aga ka kihelkonna looduslikest pühapaikadest ja loodust ning loodushoidu kajastavatest uskumustest.
Lisaks eelnevale esitletakse ka naaberkihelkondade Viljandi ja Pilistvere naise rahvarõivaid, jagatakse nõuandeid nende valmistamiseks ning tutvustatakse Pilistvere kihelkonna rahvarõivakojakese tegemisi. Sündmuse korraldajaks on Jaskamõisa Pärimuskeskus koostöös Viljandi Muuseumi ja MTÜ-ga Rahvarõivas.

Rohkem infot Jaskamõisa pärimuspäeva FB lehel.

Rahvarõivaste tuulutamisele Leisis 19. augustil kutsuvad MTÜ Seeniorid ja MTÜ Leisi Selts, et koos tähistada Eesti Taasiseseisvumispäeva. Rahvariietest räägib Saaremaa rahvarõiva nõuandekoja eestvedaja pärandtehnoloog Mareli Rannap. Saab kuulata Tõnu Eermanni pillimängu ja õppida tantsusamme.

Rohkem infot MTÜ Leisi Selts FB lehel.

Fotol Ingrid Teesalu endavalmistatud Suure-Jaani rahvarõivais, mis tehtud Tallinna Rahvarõivakoolis. Pildistas Sandra Urvak.

Featured

Uued rahvarõivateemalised lõpu- ja magistritööd TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast

Soovitame rahvarõivahuvilistel lugeda uusi, sel kevadel TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias kaitstud rahvarõivateemalisi lõpu- ja magistritöid!

Tiina Kulli magistritöö “Nööbiliistuga rahvarõivasärgid Eestis. Pärandtehnoloogiline uurimus esikinnise konstruktsioonidest” täidab tühimikku Eesti rahvarõivaste õmblemise traditsioonides. Pärandtehnoloogilist esemeuurimust kasutades uuriti 154 nööbiliistuga särki Eesti Rahva Muuseumis. Uuritud esemete põhjal töötas autor välja kuus nööbiliistu tüüpi: ette volditud kimbuga nööbiliist, taha volditud kimbuga nööbiliist, kroogitud kimbuga nööbiliist, nöörvoldiga nööbiliist, rinnalapiga nööbiliist ja viimasena rinnalapi ning nabalapiga nööbiliist. Pärandtehnoloog Tiina Kull on ka meie veebilehe autor, tema koostatud on näiteks Maarja-Magdaleena, Torma, Äksi, Palamuse ja Kodavere kihelkondade rahvarõivaste kirjeldused.

Aivi Kulli magistritöö „Puuvillased jakid rahvarõivaste kandmise traditsioonis Lääne-Eestis ja saartel 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel“ uurib koos rahvarõivaseelikutega kantud puuvillasest vabrikukangast jakke, mille lõige on sarnane samas piirkonnas kantud villase jaki lõikega. Uurimistöö põhineb olemasolevatel muuseumide ja erakogude esemetel ning intervjuudel kirstuvara omanikega. Töö kirjeldab jakkide kandmiskombestikku ning toob välja piirkondlikud erinevused tegumoodides ja eelistatud kangamustrites. Tööst leiab esemeliste allikate inventeerimislehed ja ülevaatlikud tabelid jakkide ja kangamustrite kohta.

Kadi Vingisaar uurib oma magistritöös „Kombineeritud pistetega tikitud pinnakirjad ja nende valmistamise töövõtted Järvamaa rahvarõivastel“ Järvamaa rahvarõivaste tikandites kasutatud kombineeritud pistetega tikitud pinnakirjade valmistamise tehnikaid. Uurimuse aluseks on Eesti muuseumides leiduvad 64 tikanditega kaunistatud Järvamaa rahvarõivaeset, mille tikandites on kasutatud 64 erinevat pinnakirja töövõtet. Töö loov-praktilise osana koostas autor metoodilised õppematerjalid kombineeritud pistetega pinnakirjade valmistamiseks. Pärandtehnoloog Kadi Vingisaar on üks Järvamaa rahvarõiva nõuandekoja nõustajatest ning õpetab rahvarõivakoolides tikkimist.

Iris Eenmäe lõputöö “Harjumaa 18. – 19. sajandi telgedel kootud täis- ja poolvillased rõivakangad Eesti Rahva Muuseumi kogudes” eesmärgiks oli uurida lähemalt Harjumaa kangaid, valides uurimiseks metoodika, mida on võimalik kasutada muuseumi uurimissaali tingimustes. Uurimuse tulemusena leidis autor, et kangaste kudumisel ja lõngade tegemisel ning valikul tehti teadlikke valikuid. Kangaste kudumisel kasutati lõngu, mis nii keerutugevuselt kui jämeduselt vastasid kanga kasutuse otstarbele. Ülerõivaste kudumisel, mis pidid vastupidavamad olema, kasutati tugevama keeruga lõnga ja seelikute kudumisel laugemat. Samuti kooti kangad nii laiad, kui esemete valmistamiseks vajalik oli.

Nii uued kui varasemad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lõputööd on koondatud meie veebilehe kirjanduse lehele, teadustööde peatüki alla.

Fotol on ajalooline nööbiliistuga Kirbla naiste särk erakogust. Pildistas Sandra Urvak.

Featured

II Avatud käsitöötalude päevad Setomaal toimuvad 09.-10. juulil

Setomaa talud avavad juba teist suve järjest kõikidele huvilistele enda uksed – toimuvad kodutalude käsitöö päevad! Neil päevil saab 19 erinevas talus tutvuda talueluga, osaleda käsitööteemalistes õpitubades, osta käsitööd ja muud kohalikku toodangut otse meistrilt ning saada osa Setomaa külalislahkusest.

Talude uksed on avatud kahel päeval:

  • 9. juulil kell 11-18
  • 10. juulil kell 10-15

Talud paiknevad üle kogu Setomaa – alates Võõpsust kuni Meremäeni välja.

Kokku on sel nädalavahetusel avatud 19 eriilmelist kohta – talutared, muuseumimajad, toidukohad, käsitöö müügikohad, meistrikojad, seltsimajad. Kõiki talusid ühendab aga käsitöö, mis on Setomaal tugevalt hoitud juba mitmeid põlvkondi. Talude tegevused on seotud nii traditsioonilise seto käsitöö ja taluarhitektuuri kui ka kaasaegsete ja keskkonnasäästlike kasutusviiside tutvustamisega.

Uksed ei avata ainult meistrite töö vaatamiseks, vaid huvilised saavad õpitubades ka ise käed külge panna. Õpitubade teemad haakuvad talu teemaga ning õpitubade sisu avalikustatakse koos talude tutvustusega.

Paljudes sel päeval avatud kohtades saab nautida seto käsitöös olulise teema „Mustrid/ Kirä´“ näitusi. Iga talu perenaisel või -mehel on kujunenud oma nägemus mustritest, seega on oodata väga mitmekülgseid näitusi.

Talude perenaised kostitavad külalisi oma valmistatud toitudega, mida saab nautida kohapeal ning soovi korral ka kaasa osta. Lisaks on taludes välja pandud ka müügiletid, kus saab osta käsitöötooteid otse meistrilt!

Talude külastamine on TASUTA, õpitubade osalustasu materjalikulu eest saab tasuda talus kohapeal.

Infot talude kohta lisandub jooksvalt nii Facebooki ürituse all kui ka Visit Setomaa veebilehel.

Üritust veab Seto Käsitüü Kogo.

Kontakt: tegevjuht Ingrit Kala, ingrit@setomaa.ee, tel 56200057

Fotol rahvarõivais Seto neiu, pildistas Sandra Urvak. Rõivad valmistasid Sirje Ots, Margit Mehilane ja Ingrit Kala.

Suur suvine ehtenäitus Pärnu Muuseumis

Milline ehe on hinnaline? Milline ehe hindamatu? Kas ehte muudab kalliks selle materjal, vanus, autor või kandja? Millised on ehete varjatud sõnumid?

Pärnu Muuseumi suur suve näitus FOR SALE/NOT FOR SALE avab ukse hinnalisse ehtemaailma. Näitusesaal muutub ilukaubamajaks, kus teed juhatab eksklusiivne naisteajakiri.

Rahvarõivahuvilise jaoks on oluline näituse ajaloolise osa keskmes olev ainulaadne kodarrahade kogu. See ehtetüüp on omane just Pärnumaale. Näha saab erilisemaid leide muuseumi ehtekogust ning Pärnuga seotud kullasseppade Magnus Brackmanni ja Johann Baumanni töid.

Silla uue ja möödunu vahel loob „21. sajandi kodarraha“. Muuseumi palvel lõid 12 eesti metallikunstniku kaasaegsete kodarrahade prototüübid, mille keskel on Eesti Panga poolt antud mündid.

Kaasaagsete ehete maailma avab ukse Eesti Metallikunstnike Liit oma aastanäitusega „Sõna“. Suure osa kaasaaegsete ehete väljapanekust moodustab Jaan Pärna isikunäitus, kus Pärnumaalt pärit ning 40 aastat eesti ehtekunstis figureerinud mees on välja valinud säravamad näited oma eri loomeperioodidest.

Näitus on avatud 20. juunist kuni 30. septembrini Pärnu Muuseumis, aadressil Aida 3, Pärnu.

Etnograafiliste fotode välinäitus Läti Rahvusliku Ajaloomuuseumi ees 08.-28.06

Riias, Läti Rahvusliku Ajaloomuuseumi ees on 08.-28.06 üles pandud etnograafiliste fotode teemaline välinäitus.

Läti vanimad teadaolevad etnograafilised fotod on tehtud 1860. aastatel. Need on tihedalt seotud rahvusliku ärkamisega, mil põlisrahvad, sh lätlased, hakkasid end iseseisva rahvusena määratlema. Koos keeleteaduse ja ajalooga sai etnograafiast rahvusliku enesejaatuse vorm ning fotograafiast, moodsast ja kiiresti arenevast visuaalsest meediumist sai tõhus vahend traditsioonilise kultuuripärandi kogumisel ja edendamisel.

Fotoetnograafia alguslugu on tihedalt seotud silmapaistvate, ennastsalgavate ja entusiastlike fotograafidega, kellest said Läti professionaalse fotograafia teerajajad ja sotsiaalse vastutuse edendajad. Nad innustasid kõiki fotograafia kaudu dokumenteerima kaduvat pärandkultuuri. Nende hulgas olid Jānis Krēsliņš, Pēteris Ābols (Abuls), Oskars Emīls Šmits, Mārtiņš Buclers, Mārtiņš Sams, Jānis Rieksts, Arnolds Cālītis jt.

Näitusetekstid on plakatite QR-koodide kaudu saadaval ka inglise keeles. Näituse vaatamisega on soovitatav alustada Kalpaka puiesteelt.

Rohkem infot Läti Rahvusliku Ajaloomuuseumi veebilehel.

Juba VIII rahvarõivaste tuulutamine Tallinnas!

Pühapäeval, 5. juunil said kõik pärandihuvilised rõõmu tunda juba kaheksandat korda Tallinnas toimunud rahvarõivaste tuulutamisest.

Kuna sel kevadel jõudsid lõpetamiseni erakordselt mitu rahvarõivakooli – Virumaa, Tallinn, Keila ja Pärnumaa – siis said kohaletulnud imetleda mitmeid vastvalminud rõivakomplekte, kuulda nende saamislugusid, õppida rahvarõivaste piirkondlikest erinevustest, inspireeruda isetegemisest ja paljust muust. Huvilistele oli avatud põllepaelte punumise töötuba, sai küsida nõu nii rahvarõivaste kandmistraditsioonide kui ka hooldamise teemal, kuulda rahvarõivaste valmistamisega seotud õppimisvõimalustest jne.

Muusikalise eeskava eest hoolitses noor pillimees Pearu Pung. Suviselt soe ja päikeseline ilm soosis ettevõtmist ning osalejaid oli nii lähemalt kui kaugemalt.

Rahvarõivaste tuulutamise suur fotogalerii on üleval rahvarõivaste tuulutamise FB lehel.