Eesti Rahvarõivad

Juba VII korda leiab laupäeval, 14. augustil kell 14 – 17 Tallinnas, Tornide väljakul aset traditsiooniline rahvarõivaste tuulutamine.

Esitletakse erinevaid rahvarõivakomplekte, räägitakse nende saamislugudest. Esinevad rahvamuusikud ja -tantsijad. Soovijatel on võimalus tutvustada laval oma rahvarõivaid ning jäädvustada end rahvarõivaisse ehituna päevapiltniku juures!

Kohal on meistrid, kes annavad nõu ning abi rahvarõivaste valmistamise ja hooldamise osas. Võimalus saada ekspertidelt hinnang ka oma rahvarõivakomplektile ning nõuandeid selle täiendamise ja kandmistraditsioonide kohta!

Samas sündmuse raames toimub virtuaalne pärandvara tuulutamine: kui Sul on kodus mõni väärikas tekstiilese, ehe või muu rahvarõivaste juurde kuuluv ese, siis postita sellest pilt Facebookis ning lisa postitusele  #tuulutamine2021. Võimalusel kirjuta postituse juurde ka eseme lugu.

Kõik rahvarõivakandjad ja -huvilised on oodatud osalema!

Lihula mõisa endises söögisaalis on avatud näitus Hanila, Karuse, Kirbla ja Lihula kihelkondade rahvarõivastest, mida kanti 19. ja 20. sajandi vahetusel. Eksponeeritud rõivad pärinevad Hanila ja Lihula muuseumide kogudest ning ka piirkonna elanike erakogudest.

Lihula muuseum ootab külastajaid teisipäevast laupäevani kell 10-17. Rohkem informatsiooni leiab Lihula muuseumi kodulehelt. Rahvarõivanäitus jääb avatuks kogu suve.

Äsja lõppenud õppeaastal kaitsti Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias kaks rahvarõivateemalist tööd: Piret Alberti lõputöö, mille teemaks on “Tori kihelkonna meeste nahkpükste rekonstrueerimine ERM-i A 563:998 näitel” ning Lüüli Kiige magistritöö “Seto naise peavöö algupärane punumistehnika ja tänapäevased valmistusviisid”.

Lüüli Kiige magistritöö koosneb uurimuslikust ja praktilisest osast. Uurimuslikus osas kirjeldab autor algupäraste peavööde punumise töövõtteid ning tänapäevaseid mooduseid peavööde valmistamiseks. Tööga saab lähemalt tutvuda veebikeskkonnas DSpace.

Piret Alberti lõputöö eesmärgiks on tutvustada meeste rahvarõivakomplekti juurde kuuluvaid nahast põlvpükse. Autor on oma töö osana valmistanud ka Tori kihelkonna nahkpüksid, mis on õmmeldud museaali eeskujul käsitsi. Tööga saab samuti lähemalt tutvuda DSpace -veebikeskkonnas.

Fotol detailivaade Piret Alberti lõputööna valminud Tori kihelkonna nahkpükstest. Foto: Sandra Urvak.

Neljapäeval, 10. juunil algusega kell 16.00 on kõik rahvarõivahuvilised oodatud Pärnu Muuseumi klubisse Musse, kus Tõstamaa kihelkonna rõivastest kõneleb Anu Randmaa. Samas on võimalus osaleda ka helmekeede valmistamise töötoas.

Tõstamaa kihelkond on üks rikkamaid säilinud vanavara ja info poolest. Tõstamaa kihelkonnapäeval tutvutakse nii uute kui vanade esemetega ning vaadatakse milliseid erinevaid rahvarõivakomplekte on võimalik kihelkonnast kogutud esemetest komplekteerida.

Loengul osalemine maksab 5.- eurot ning loeng + helmekee valmistamise töötuba 15.- eurot. Osalejate arv on piiratud. Täiendav informatsioon ning registreerumine Pärnu Muuseumi kodulehel.

Laupäeval, 12. juunil 2021 algusega kell 12 toimub Tartu keskpargis nüüdseks juba traditsiooniks saanud rahvarõivaste tuulutamine!

Kohapeal saab näha käesoleval aastal ERMi rahvarõiva valmistajate kooli lõpetajate kauneid rõivakomplekte, muinasaegseid rõivaid, taustaks mängib Väägvere külakapell, käsitöist vahepala pakub Tuleloo Merle jpm.

Pane selga oma rahvarõivad, võta kaasa piknikukorv ning tule rahvarõivaste tuulutamisele!
Rohkem infot: tiina.konsen@raad.tartu.ee või
tel. 5305 9698

Juulikuus toimuvad Tõstamaal juba 17. korda igasuvised rahvarõiva õpitoad. Täpsemalt, 2. kuni 4. juulini saavad huvilised osaleda erinevates töötubades, mille keskmeks on sel aastal „uued vanad“ tehnikad, mis hiljutiste uurimistööde tulemusena on päevakorda tõusnud, aga ka sellised tehnikad, mis rahvarõivakoolide kogemuse põhjal vajaksid veidi rohkem keskendumisvõimalust. Toimub neli erinevat töötuba:

• põimpilu Silja Nõu juhendamisel;
• heegelpitsiga põlled Anu Randmaa juhendamisel;
• linaste jakkide õmblemine Merli Männi juhendamisel;
• nipilspitsi valmistamine Birgit Pere juhendamisel.

Iga õpitoa maht on 15 akadeemilist tundi. Osalustasu ühele osalejale on 110 eurot, mis sisaldab toitlustust ja majutust.

Registreerumiseks kirjutada aadressil anu@folkart.ee või helistada numbri 5668 2283.

Rohkem infot folkart.ee lehelt.

Mai lõpus alustab üks hoopis omamoodi rahvarõivaste valmistamise kursus, mida korraldab Eesti Kultuuriselts Chicagos koostöös MTÜga Rahvarõivas. Kursus on mõeldud USAs elavatele eestlastele, kes soovivad kahe aasta jooksul endale ühe Eesti kihelkonna rahvarõivakomplekti valmistada. USA rahvarõivahuvilisi hakkavad Zoomi vahendusel juhendama Eestis asuvad õpetajad.

Kursus algab põneva loengusarjaga, mis tutvustab Eesti rahvarõivaste ajalugu ja traditsioone, värvide kasutust, paikkondlikke ja ajastulisi iseärasusi ning rahvarõivaste tänapäevase valmistamise põhimõtteid. Loengusarja toimumist toetab Intergratsiooni Sihtasutus.

Kuulutuse fotol kannab endavalmistatud Jõelähtme naise rahvarõivaid Helena Elme. Foto Sandra Urvak.

Rohkem infot SIIN LEHEL.

Teisipäeval, 4. mail avatakse Pärnus, Koidula Muuseumis (Jannseni tn 37) näitus saksa ehk lilltanudest, oubides. Näituse on kokku pannud Ülli Kont ja Aleksandra Ehte ning see on muuseumi 2. korrusel avatud kuni 31. augustini 2021.

Koostajad ütlevad näituse kohta järgmist: “19. sajandi teisest poolest hakkasid eesti talunaised järjest rohkem euroopa moode üle võtma. Aastasadu oli olnud range traditsioon, mis nõudis abielus naiselt tanu kandmist.  Kuna senini kantud tanud olid suhteliselt ebamugavad, siis väike, „ sakste mooduline“ tanu vahetati meelsasti ja üsnagi kiiresti välja. Esimestena võtsid moe üle noored abielus naised.”

Vaata lisaks siit.

Reedel, 23. aprillil saab teoks TÜ Viljandi kultuuriakadeemia virtuaalne lahtiste uste päev, kus saab tutvuda ka mitmete pärandtehnoloogia õppekava erialadega. Veebis toimuvale sündmusele on osalema oodatud kõik, kel soov tutvuda akadeemia erialade, õppehoonete ja inimestega. Virtuaalseks toimumispaigaks on: www.live.kultuuriakadeemia.ee

Kell 11.05 on intervjuu pärandtehnoloogia õppekava programmijuhi Ave Matsiniga ning kell 11.20 algab ringkäik Vilma õppehoones. Vaata lisak TÜ VKA kodulehelt.

Fotol detailivõte rahvusliku tekstiili eriala üliõpilase Gitta Truusi lõputööna valminud Kuusalu kihelkonna meeste vestist osana pidulikust rahvarõivakomplektist.

Igal aastal tunnustavad Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit ning Rahvakultuuri keskus kolme isikut esemelise rahvakunsti alalhoidmise ja edasiarendamise eest, elutöö või aasta jooksul saavutatud silmapaistvate tulemuste eest. Märtsikuu lõpus tunnustati ajale omaselt virtuaalselt 2020. aasta pärandihoidjaid, kelleks sel korral olid kolm tubli meest: Margus Rebane, Algor Streng ning Priit Halberg.

Tunnustuse Noor Käsitöömeister pälvis Meelis Kihulase meistrikooli õpilane JAAK JOONAS KELDOJA. Maakonna tegu 2020 -tunnustusega pärjati KERSTI POOK Põltsamaa kiriku vaiba kudumise eest. Parim näitus 2020 Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis jagunes kahe näituse vahel: Karmen Kroonmäe isikunäitus “Udulee-Uduree. 3x Eesti oma sall” ning Lahemaa Pärimuskoda ja MTÜ Estlander näitus “Mees metsas”.

2020. aasta pärandihoidjatest lähemalt: MARGUS REBANE nomineeriti korvipunumise traditsiooni säilitamise ja edendamise eest. Vormsi meister ALGOR STRENG nomineeriti sepatöö ja paadiehituse traditsiooni alalhoidmise ja edendamise eest ning Harjumaa meister PRIIT HALBERG niplispitsi traditsiooni alalhoidmise ja edendamise eest.

Vaata lisaks Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu kodulehelt.

Foto: Liina Veskimägi-Iliste

Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis on 30. märtist kuni 19. aprillini avatud Läti Rahvakultuuri Keskuse näitus “Meeste rahvarõivad liikumises”. Näituse kuraatoriks on Linda Rubena. Näitus on avatud 30.03-19.04.2021. Vaata videot siit või loe lisaks folkart.ee lehelt.

Näitusel eksponeeritud fotode autoriks on Nils Vilnis. Näituse kohta on koostajad öelnud järgmist: “Tänapäeva Läti mees saab olla, kes ta tahab – tal ei ole vajadust võtta konkreetseid meesrolle. Tema olemus on vaba – ta ei peida oma emotsioone, ta saab valjult laulda ja kirglikult tantsida.Tema juured ulatuvad Läti traditsioonidesse, aga see ei takista tal olemast osa suurest maailmast. Riietudes rahvarõivastesse paljastab ta ühe osa oma isikust.”

Kuue aasta jooksul on Läti Rahvakultuuri Keskus projekti “Kõigile rahvarõivas” raames välja andnud seinakalendreid, mis keskenduvad rahvarõiva temaatika erinevatele tahkudele. Ettevõtmise eesmärk on edendada Läti rahvarõivaste kandmise traditsiooni, edastada teavet ning harida inimesi rahvarõivaste korrektse kandmise teemadel. Samuti soovitakse sel viisil näidata, et rahvarõivas võib olla tänapäevase stiili üks loomulik osa.

Foto: Nils Vilnis