Featured

Brüsseli Pissiv poiss sai selga uued Jämaja rahvarõivad

Eesti Vabariigi 105. sünnipäeval, 24.02.2023 sai Brüsseli sümbol Manneken-Pis ehk pissiva poisi kujuline purskkaev selga uued Saaremaa Jämaja kihelkonna mehe rahvarõivad.

Üle aasta tagasi alanud ettevõtmine sai teoks Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ning MTÜ Rahvarõivas koostöös. Pidulikul üleandmise tseremoonial Brüsselis kõnelesid Eesti suursaadik Artur Kink ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kalle Vister, kes rõõmustasid selle ajaloolise sündmuse ja hea koostöö üle ning rõhutasid kultuuri ja traditsioonide hoidmise ja arendamise tähtsust.

Jämaja rahvarõivakomplekti pani erinevate meistrite ettevalmistatud detailidest kokku rahvariidemeister ja Saaremaa rahvarõiva nõuandekoja eestvedaja Mareli Rannap. Siiani olid Eesti rahvarõivastena kasutuses 30 aastat tagasi Tallinna linna poolt Brüsselile kingitud Urvaste kihelkonna riided. Nüüd läksid need vanuse tõttu muuseumisse. Uute rahvarõivaste leidmiseks korraldati ideekonkurss, mille võitis Jämaja, edastades Tarvastu ja Tori kihelkonda.

Foto: Manneken Pis kostüümimuuseum

Featured

2022. aasta Pärandihoidjad on Ave Matsin, Elvi Vesik ja Ingrit Kala

Laupäeval, 11. veebruaril 2023 toimus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu volikogu ja tänupidu, kus anti üle Pärandihoidja aastaauhinnad. Pärandihoidjad 2022 on:

AVE MATSIN, pikaajalise panuse eest pärandkultuuri edendamisel ja käsitööhariduse arendamisel;
ELVI VESIK, Kihnu rahvuslike käsitöötraditsioonide alalhoidmise ja edendamise eest;
INGRIT KALA, Seto rahvuslike käsitöötraditsioonide alalhoidmise ja edendamise eest.

Pärandihoidja on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ning Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt väljaantav aastaauhind esemelise rahvakunsti alalhoidmise ja edasiarendamise eest, elutöö või aasta jooksul saavutatud silmapaistvate tulemuste eest. Pärandihoidja aastaauhinda antakse välja aastast 1998. Pärandihoidja tiitliga kaasneb rahaline preemia Eesti Kultuurkapitalilt ja Meelis Kriguli keraamiline kauss.

Soovime õnne!

Foto Sandra Urvak

Featured

Märjamaa rahvamaja Ly galeriis on näitus Vigala neotud lõngadega seelikutest

4. märtsini saab Märjamaa rahvamajas (Sauna 2, Märjamaa) asuvas Ly galeriis imetleda Vigala kihelkonna neotud lõngadega rahvarõivaseelikute näitust.

19. sajandi lõpus muutusid Vigalas kootavad täisvillased ruudulised rahvarõivaseelikud eriti uhkeks, sest kangastesse hakati sisse kuduma neotud ehk seotult värvitud lõngadest mustreid. Sõna neotud tuleb murdesõnast niduma, mis tähendab „(enne värvimist) kinni siduma”.

Kahjuks langes Vigala neotud lõngadega seelikute valmistamise oskus 20. sajandi jooksul unustusse. Ent 2020. aastal sai Vigala naiste eestvedamisel alguse projekt, millega sooviti nende eriliste seelikute valmistamist taaselustada. Näitusel näebki ajalooliste seelikute eeskujul tehtud uute neotud lõngadega Vigala rahvarõivaseelikute valmistamise teed ja tulemusi.

Vigala neotud lõngadega seelikud valmistasid Anneli Ülemaante, Liina Veskimägi-Iliste, Anne Ummalas ja Edith Alasi. Lõngade sidumist ja värvimist juhendas Liis Luhamaa, kanga rakendamist ja kudumist Maret Lehis ning seelikute õmblemist Anu Randmaa. Uute seelikute tegemise aluseks olid ajaloolised Vigala rahvarõivaseelikud Eesti Rahva Muuseumi ja Pärnu Muuseumi kogudest.

Featured

Rahvarõivaste tuulutamine XX Presidendimatkal 26.02

Aegviidu-Nelijärve-Jäneda ootavad juba 20. korda kõiki matkajaid Presidendimatkale. Veeda mõnus pühapäev looduses, matkates presidentide ajaloo radadel, koos Eesti Vabariigi presidendi Alar Karisega.

Sel aastal kutsuvad MTÜ Loometöö, Jäneda rahvarõiva nõuandekoda ja MTÜ Rahvarõivas Presidendimatka ilmestama ja matkal ka oma rahvarõivaid tuulutama! Vali rõivastus lähtudes ilmast ja oma mugavusest, kanna terviklikku rahvarõivakomplekti või rahvarõiva üksikesemeid – triibuseelikut või pikk-kuube, rahvuslikke sukki või kindaid.

Facebooki üritus “Rahvarõivaste tuulutamine Presidendimatkal”.

Presidendimatk toimub 26. veebruaril 2023, algusega kell 11.15 Aegviidu jaama juurest. Matka saab läbida suusatades matkarajal, jalgsi kergliiklusteel või omaalgatuslikul viisil. Matk viib Aegviidust Nelijärve kaudu Jänedale, kus lõpp-punktiks on Musta Täku Tall. Seal pakutakse tasuta hernesuppi ja toimub pidulik üritus, loosivõitjatele kingituste jagamine, suur ühispildi tegemine ja soovijate pildistamine. Rohkem infot XX Presidendimatka kohta leiad SIIT.

Rahvarõivaste tuulutamine on MTÜ Rahvarõivas poolt ellu kutsutud üritus, mille eesmärgiks on anda rahvarõivaste omanikele võimalus oma kauneid rõivaid kanda ja tutvustada Eesti rahvarõivaid laiemale avalikkusele. Tuulutamised toimuvad nüüdseks juba mitu korda aastas erinevates Eesti paikades, nii suviti kui talviti.

Fotol Gaida Mägi valmistatud Koeru naise rahvarõivad, pildistas Sandra Urvak.

Featured

Ilmus suur Seto rahvarõivaste raamat

MTÜ Seto Käsitüü Kogo eestvedamisel on ilmunud raamat „Seto rahvarõivad“. Mahuka, seto rõivaid esemepõhiselt tutvustava raamatu koostamisse oli kaasatud kakskümmend erinevat autorit – ajaloolasi, etnolooge, folkloriste, käsitöömeistreid ja käsitööõpetajaid, oma ala põhjalikult tundvaid inimesi nii seto kogukonnast kui väljastpoolt.

Raamat annab üksikasjaliku ülevaate naiste ja meeste rahvarõivastest ja nende lisanditest. Põhjalikult on käsitletud hamede, pealis- ja üleriiete, põllede, pükste, peakatete, vööde, kinnaste sukkade ja jalatsite arengut. Kõneldakse nende tegumoest, valmistamistehnikatest, kasutatud materjalidest ja kaunistusviisidest. Eraldi on käsitletud lasterõivaid, abiellumis-, leina- ja matuseriietust, rõivaste kajastusi setode suulises pärimuses, aga ka seto rahvarõivaste ainetel valminud tänapäevast moeloomingut. Tekstides on kasutatud ohtralt setokeelseid esemenimetusi ja rahvapäraseid ütlemisi, samuti arhiivimaterjalides leiduvaid pikemaid kombekirjeldusi. Iga peatüki lõpus on ingliskeelne lühikokkuvõte.

Teose 624 leheküljelt leiab üle 700 esemepildistuse ja ajaloolise foto. Raamatu koostamisel kasutati Eesti Rahva Muuseumi, Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja SA Setomaa Muuseumid materjale. Samuti leiab raamatust palju erakogudes olevate esemeid ja seni avaldamata fotosid. Kaunilt kujundatud raamat on mõeldud kõigile käsitöö- ja kultuurihuvilistele, kuid erilist tähtsust omab see mõistagi seto kogukonna jaoks.

Raamat “Seto rahvarõivad” on müügil Seto Kaubamajas.

Fotol on vanikuga Seto neiu. Pildistas Sandra Urvak.

Featured

Uus 2023. aasta rahvarõivaste kalender “Pärandit hoides”

Virumaa Kunsti ja Käsitöö Seltsi ning Saara kirjastuse koostöös valmis 2023. a. kalender “Pärandit hoides”, mis kutsub osa saama esivanemate rõivapärandist.

Kalender tutvustab Virumaa rahvarõivakoolis valminud Kadrina, Rakvere, Simuna, Viru-Jaagupi, Viru-Nigula, Jõelähtme, Kuusalu, Lüganuse ja Muhu kihelkondade rahvarõivaid. Kalendris olevad fotod uutest rahvarõivakomplektidest on pildistatud MTÜ Rahvarõivas fotograafi Sandra Urvaku poolt.

Lisaks on kalendrilehtede pöördel 14 tööjoonist ja mustriskeemi, mida varem ei ole trükis avaldatud. Näiteks leiate sealt Peterburi muuseumis hoiul oleva Kuusalu kihelkonna seeliku triibustiku, rekonstruktsiooni Kadrina kihelkonna käistest, Soome rahvusmuuseumis hoitavate Lüganuse kihelkonna käiste mustri, Rakvere ja Jõelähtme kihelkonna linukamustrid jpm. Tänu sellele on kalendrit kui teabeallikat võimalik kasutada veel aastaid.

Kalender on müügil Viru Käsitöö Salongis (Rakvere, Pikk 16) ja salongi e-poes, samuti Saara kirjastuse e-poes.

Näitus “Pärnumaa põlled” Eesti Käsitöö Majas 27.12.2022-16.01.2023

27. detsembril algusega kell 16.00 toimub Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis (Pikk 22, Tallinn) näituse “Pärnumaa põlled” avamine. Näituse korraldajateks on Pärnumaa Rahvarõiva Nõuandekoda ja MTÜ Tõstamaa Käsitöökeskus.

Näitusel tutvustatakse Pärnumaa rahvarõivapõllesid. Pärnumaa kihelkondadest on muuseumitesse kogutud väga palju erinevaid põllesid. See ajendas esmalt Pärnumaa kihelkondade põllede mustrivihikut koostama ja sealt omakorda küpses näituseidee.

Näituse korraldajad soovivad Pärnumaa põllede mitmekesist ilu näidata ning anda ülevaate materjalidest ja võimalustest, mis meil tänapäeval kasutada on. Näitusel on esindatud nii trükitud koopiakangastest põlled, lõimeotsa niplisest ja spetsiifilisest kangasidusest tulenevalt käsitsi telgedel kootud kangast valmistatud põlled, aga ka sarnase mustriga ostukangastest valmistatud põlled.

Näitus jääb avatuks 16. jaanuarini 2023.

Mustrivihik “Pärnumaa kihelkondade põlled” on müügil:

  • Tallinnas Eesti Käsitöö Majas (Pikk 22)
  • Kaarmanni Käsitöö poes (Vanaturu kael 8)
  • Tartus Eesti Rahva Muuseumi poes
  • Pärnus An4 Käsitöö poes
  • Tõstamaa Käsitöö Poes

MTÜ Rahvarõivas soovib kõigile koostööpartneritele ja rahvarõivasõpradele rahulikku jõuluaega

MTÜ Rahvarõivas soovib kõigile oma koostööpartneritele ja rahvarõivasõpradele rahulikku jõuluaega ning rõõmu- ja pärandirikast uut aastat!

Mööduv aasta on olnud rahvarõivaküllane, täis väljakutseid, õppimist ja õnnestumisi. Lõpetas neli rahvarõivakooli, milles osalejate näputööna valmis kümneid uusi rahvarõivakomplekte. Toimus kaks suurt rahvarõivaste tuulutamist Tallinnas – suvisele tuulutamisele Tornide väljakul lisandus ka talviste rõivaste tuulutamine Raekoja platsil. Neile lisaks toimus mitmeid väiksemaid, väga olulisi ja armsaid tuulutamisi erinevates paikkondades üle Eesti. Rahvarõivaste veebilehele aga lisandus võimalus otsida kihelkondlikke rahvarõivaid ka fotode järgi. Fotosid, mille hulgast otsida, on aga ohtralt, sest leht täienes tervelt kaheksakümne uue galerii võrra! 

Üle mitme aasta saime taas kokku Mardilaadal, rahvarõiva nõuandekoja väljapanekul. Loodud sai kaks päris uut nõuandekoda: Vooremaal ja Muhu saarel. Palju õnne ja tegutsemislusti neile! 

Päris aasta lõpus kutsub Pärnumaa rahvarõiva nõuandekoda kõiki rahvakunsti galeriisse uuele näitusele nimega “Pärnumaa põlled”, mis jääb avatuks  kuni 16. jaanuarini.

Uuelt aastalt ootame, et see tooks meie seltsi veel palju uusi rahvarõivahuvilisi ning soovime kõigile põnevaid hetki ja indu sisuka rahvarõivamaailma avastamisel!

Tallinnas sai talviselt rahvarõivaid tuulutada

Tallinna Raekoja platsil, karges talveilmas, toimus laupäeval, 10. detsembril teine talvine rahvarõivaste tuulutamine. Nagu ilmaoludele kohane, näidati külma ilmaga kandmiseks mõeldud rõivaid – üleviskeid, kasukaid, pikk-kuubesid, kampsuneid, seelikuid, kindaid ja muud. Muusikalisi vahepalasid pakkus Seto leelokoor Siidisõsarõ.

Erilist tähelepanu oli seekordsel tuulutamisel pööratud rahvarõivaesemete kandmisele koos igapäevaste talviste rõivastega. Oleme harjunud, et kaunid kootud laba- või sõrmkindad on osa meie tavalisest talverõivastusest, aga seekord sai näha ka seda, kui kenasti sobivad kaasaegse riietusega kokku kasukas, karvane talvemüts või ka pikk-kuub. Julgustamegi rahvarõivaesemeid laiemalt argirõivastuses kasutusele võtma, sest nii oleme praktilised, isikupärased ja ka pärandit hoidvad.

Talvine rahvarõivaste tuulutamine toimus koostöös Eesti Folkloorinõukogu ja Hopneri Majaga. 

Tule talvisele rahvarõivaste tuulutamisele!

Laupäeval, 10. detsembril kell 15 – 17 on kõik rahvarõivakandjad ja -huvilised oodatud Tallinnasse, Raekoja platsile talvisele rahvarõivaste tuulutamisele. Seekord on tegemist juba teise talvise rahvarõivaste tuulutamisega, kus saab näha erinevaid talviseid rahvarõivakomplekte ja seda, kuidas rahvarõivaesemeid igapäevaste talviste riietega kanda. Huvilistele tutvustatakse pikk-kuubesid ja kasukaid, suurrätte, kampsuneid ja palju muud. Esineb ka leelokoor Siidisõsarõ.

Tuulutamise kava:
15.00 Avasõnad
15.01 Leelokoor Siidisõsarõ
15.15 Ülerõivad. Seto mehe ja naise rõivad
15.20 Ruhnu mehe ja naise rõivad
15.25 Kasukad
15.30 Kasukad ja tänapäevarõivad
15.32 Talvised ülevisked ja talunaise vihmavari. Suurrätid Saaremaalt
15.40 Leelokoor Siidisõsarõ
15.55  Audru neolõngadega seelikute lugu
16.00  Pühalepa rõivad
16.05  Muhu rõivad 
16.15 Leelokoor Siidisõsarõ
16.30 Mulgi rõivad 
16.35 Pilistvere mehe ja naise rõivad
16.45 Emmaste naise rõivad  
16.50  Otepää naise rõivad 
16.55  Audru khk. talvine rõivakomplekt.  

Talvine tuulutamine toimub koostöös Eesti Folkloorinõukogu ja Hopneri Majaga. Kõik rahvarõivasõbrad on väga oodatud!

Rohkem infot Folkloorinõukogu kodulehelt.