Eesti Rahvarõivad

Eesti Vabariigi 105. sünnipäeval, 24.02.2023 sai Brüsseli sümbol Manneken-Pis ehk pissiva poisi kujuline purskkaev selga uued Saaremaa Jämaja kihelkonna mehe rahvarõivad.

Üle aasta tagasi alanud ettevõtmine sai teoks Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ning MTÜ Rahvarõivas koostöös. Pidulikul üleandmise tseremoonial Brüsselis kõnelesid Eesti suursaadik Artur Kink ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kalle Vister, kes rõõmustasid selle ajaloolise sündmuse ja hea koostöö üle ning rõhutasid kultuuri ja traditsioonide hoidmise ja arendamise tähtsust.

Jämaja rahvarõivakomplekti pani erinevate meistrite ettevalmistatud detailidest kokku rahvariidemeister ja Saaremaa rahvarõiva nõuandekoja eestvedaja Mareli Rannap. Siiani olid Eesti rahvarõivastena kasutuses 30 aastat tagasi Tallinna linna poolt Brüsselile kingitud Urvaste kihelkonna riided. Nüüd läksid need vanuse tõttu muuseumisse. Uute rahvarõivaste leidmiseks korraldati ideekonkurss, mille võitis Jämaja, edastades Tarvastu ja Tori kihelkonda.

Foto: Manneken Pis kostüümimuuseum

Laupäeval, 11. veebruaril 2023 toimus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu volikogu ja tänupidu, kus anti üle Pärandihoidja aastaauhinnad. Pärandihoidjad 2022 on:

AVE MATSIN, pikaajalise panuse eest pärandkultuuri edendamisel ja käsitööhariduse arendamisel;
ELVI VESIK, Kihnu rahvuslike käsitöötraditsioonide alalhoidmise ja edendamise eest;
INGRIT KALA, Seto rahvuslike käsitöötraditsioonide alalhoidmise ja edendamise eest.

Pärandihoidja on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ning Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt väljaantav aastaauhind esemelise rahvakunsti alalhoidmise ja edasiarendamise eest, elutöö või aasta jooksul saavutatud silmapaistvate tulemuste eest. Pärandihoidja aastaauhinda antakse välja aastast 1998. Pärandihoidja tiitliga kaasneb rahaline preemia Eesti Kultuurkapitalilt ja Meelis Kriguli keraamiline kauss.

Soovime õnne!

Foto Sandra Urvak

4. märtsini saab Märjamaa rahvamajas (Sauna 2, Märjamaa) asuvas Ly galeriis imetleda Vigala kihelkonna neotud lõngadega rahvarõivaseelikute näitust.

19. sajandi lõpus muutusid Vigalas kootavad täisvillased ruudulised rahvarõivaseelikud eriti uhkeks, sest kangastesse hakati sisse kuduma neotud ehk seotult värvitud lõngadest mustreid. Sõna neotud tuleb murdesõnast niduma, mis tähendab „(enne värvimist) kinni siduma”.

Kahjuks langes Vigala neotud lõngadega seelikute valmistamise oskus 20. sajandi jooksul unustusse. Ent 2020. aastal sai Vigala naiste eestvedamisel alguse projekt, millega sooviti nende eriliste seelikute valmistamist taaselustada. Näitusel näebki ajalooliste seelikute eeskujul tehtud uute neotud lõngadega Vigala rahvarõivaseelikute valmistamise teed ja tulemusi.

Vigala neotud lõngadega seelikud valmistasid Anneli Ülemaante, Liina Veskimägi-Iliste, Anne Ummalas ja Edith Alasi. Lõngade sidumist ja värvimist juhendas Liis Luhamaa, kanga rakendamist ja kudumist Maret Lehis ning seelikute õmblemist Anu Randmaa. Uute seelikute tegemise aluseks olid ajaloolised Vigala rahvarõivaseelikud Eesti Rahva Muuseumi ja Pärnu Muuseumi kogudest.

Aegviidu-Nelijärve-Jäneda ootavad juba 20. korda kõiki matkajaid Presidendimatkale. Veeda mõnus pühapäev looduses, matkates presidentide ajaloo radadel, koos Eesti Vabariigi presidendi Alar Karisega.

Sel aastal kutsuvad MTÜ Loometöö, Jäneda rahvarõiva nõuandekoda ja MTÜ Rahvarõivas Presidendimatka ilmestama ja matkal ka oma rahvarõivaid tuulutama! Vali rõivastus lähtudes ilmast ja oma mugavusest, kanna terviklikku rahvarõivakomplekti või rahvarõiva üksikesemeid – triibuseelikut või pikk-kuube, rahvuslikke sukki või kindaid.

Facebooki üritus “Rahvarõivaste tuulutamine Presidendimatkal”.

Presidendimatk toimub 26. veebruaril 2023, algusega kell 11.15 Aegviidu jaama juurest. Matka saab läbida suusatades matkarajal, jalgsi kergliiklusteel või omaalgatuslikul viisil. Matk viib Aegviidust Nelijärve kaudu Jänedale, kus lõpp-punktiks on Musta Täku Tall. Seal pakutakse tasuta hernesuppi ja toimub pidulik üritus, loosivõitjatele kingituste jagamine, suur ühispildi tegemine ja soovijate pildistamine. Rohkem infot XX Presidendimatka kohta leiad SIIT.

Rahvarõivaste tuulutamine on MTÜ Rahvarõivas poolt ellu kutsutud üritus, mille eesmärgiks on anda rahvarõivaste omanikele võimalus oma kauneid rõivaid kanda ja tutvustada Eesti rahvarõivaid laiemale avalikkusele. Tuulutamised toimuvad nüüdseks juba mitu korda aastas erinevates Eesti paikades, nii suviti kui talviti.

Fotol Gaida Mägi valmistatud Koeru naise rahvarõivad, pildistas Sandra Urvak.

MTÜ Seto Käsitüü Kogo eestvedamisel on ilmunud raamat „Seto rahvarõivad“. Mahuka, seto rõivaid esemepõhiselt tutvustava raamatu koostamisse oli kaasatud kakskümmend erinevat autorit – ajaloolasi, etnolooge, folkloriste, käsitöömeistreid ja käsitööõpetajaid, oma ala põhjalikult tundvaid inimesi nii seto kogukonnast kui väljastpoolt.

Raamat annab üksikasjaliku ülevaate naiste ja meeste rahvarõivastest ja nende lisanditest. Põhjalikult on käsitletud hamede, pealis- ja üleriiete, põllede, pükste, peakatete, vööde, kinnaste sukkade ja jalatsite arengut. Kõneldakse nende tegumoest, valmistamistehnikatest, kasutatud materjalidest ja kaunistusviisidest. Eraldi on käsitletud lasterõivaid, abiellumis-, leina- ja matuseriietust, rõivaste kajastusi setode suulises pärimuses, aga ka seto rahvarõivaste ainetel valminud tänapäevast moeloomingut. Tekstides on kasutatud ohtralt setokeelseid esemenimetusi ja rahvapäraseid ütlemisi, samuti arhiivimaterjalides leiduvaid pikemaid kombekirjeldusi. Iga peatüki lõpus on ingliskeelne lühikokkuvõte.

Teose 624 leheküljelt leiab üle 700 esemepildistuse ja ajaloolise foto. Raamatu koostamisel kasutati Eesti Rahva Muuseumi, Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja SA Setomaa Muuseumid materjale. Samuti leiab raamatust palju erakogudes olevate esemeid ja seni avaldamata fotosid. Kaunilt kujundatud raamat on mõeldud kõigile käsitöö- ja kultuurihuvilistele, kuid erilist tähtsust omab see mõistagi seto kogukonna jaoks.

Raamat “Seto rahvarõivad” on müügil Seto Kaubamajas.

Fotol on vanikuga Seto neiu. Pildistas Sandra Urvak.

Virumaa Kunsti ja Käsitöö Seltsi ning Saara kirjastuse koostöös valmis 2023. a. kalender “Pärandit hoides”, mis kutsub osa saama esivanemate rõivapärandist.

Kalender tutvustab Virumaa rahvarõivakoolis valminud Kadrina, Rakvere, Simuna, Viru-Jaagupi, Viru-Nigula, Jõelähtme, Kuusalu, Lüganuse ja Muhu kihelkondade rahvarõivaid. Kalendris olevad fotod uutest rahvarõivakomplektidest on pildistatud MTÜ Rahvarõivas fotograafi Sandra Urvaku poolt.

Lisaks on kalendrilehtede pöördel 14 tööjoonist ja mustriskeemi, mida varem ei ole trükis avaldatud. Näiteks leiate sealt Peterburi muuseumis hoiul oleva Kuusalu kihelkonna seeliku triibustiku, rekonstruktsiooni Kadrina kihelkonna käistest, Soome rahvusmuuseumis hoitavate Lüganuse kihelkonna käiste mustri, Rakvere ja Jõelähtme kihelkonna linukamustrid jpm. Tänu sellele on kalendrit kui teabeallikat võimalik kasutada veel aastaid.

Kalender on müügil Viru Käsitöö Salongis (Rakvere, Pikk 16) ja salongi e-poes, samuti Saara kirjastuse e-poes.