Eesti Rahvarõivad

Virumaa Kunsti ja Käsitöö Seltsi ning Saara kirjastuse koostöös valmis 2023. a. kalender “Pärandit hoides”, mis kutsub osa saama esivanemate rõivapärandist.

Kalender tutvustab Virumaa rahvarõivakoolis valminud Kadrina, Rakvere, Simuna, Viru-Jaagupi, Viru-Nigula, Jõelähtme, Kuusalu, Lüganuse ja Muhu kihelkondade rahvarõivaid. Kalendris olevad fotod uutest rahvarõivakomplektidest on pildistatud MTÜ Rahvarõivas fotograafi Sandra Urvaku poolt.

Lisaks on kalendrilehtede pöördel 14 tööjoonist ja mustriskeemi, mida varem ei ole trükis avaldatud. Näiteks leiate sealt Peterburi muuseumis hoiul oleva Kuusalu kihelkonna seeliku triibustiku, rekonstruktsiooni Kadrina kihelkonna käistest, Soome rahvusmuuseumis hoitavate Lüganuse kihelkonna käiste mustri, Rakvere ja Jõelähtme kihelkonna linukamustrid jpm. Tänu sellele on kalendrit kui teabeallikat võimalik kasutada veel aastaid.

Kalender on müügil Viru Käsitöö Salongis (Rakvere, Pikk 16) ja salongi e-poes, samuti Saara kirjastuse e-poes.

Kaks aastat virtuaalselt toimunud Mardilaat on jälle Saku Suurhallis! Laadal esitletakse ja müüakse Eesti parimat käsitööd. Toimuvad meistrikojad käsitöögurmaanidele ja õpitoad lastele. Õpetajateks on Eesti parimad käsitöömeistrid. Pakutakse eestimaist kõhutäidet ja kuulata saab rahvuslikku muusikat.

Mardilaat avatakse neljapäeval, 3. novembril ja laata saab külastada neljal päeval. Kogu info laada programmi, lahtiolekuaegade ja piletihindade kohta leiad SIIT.

MTÜ Rahvarõivas on loomulikut Mardilaadal väljas, asume alal nr 13 (vt saaliplaani). Meilt leiab rahvarõiva-alast kirjandust, saab küsida Eestis toimuvate rahvarõivaalaste tegevuste ja ürituste kohta, jagame infot meistritest ja materjalidest, anname nõu rahvarõivastega seotud teemadel.

Kohtumiseni Mardilaadal!

Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis (Pikk 22, Tallinn) avatakse 04. oktoobril Vigala neotud lõngadega rahvarõivaseelikute näitus.

19. sajandi teises pooles hakati Läänemaal Vigala kihelkonnas valmistama täisvillaseid ruudulisi seelikuid, mis said rahva seas väga populaarseks. 19. sajandi lõpus muutusid Vigala ruudulised seelikud eriti uhkeks, sest kangastesse hakati sisse kuduma neotud ehk seotult värvitud lõngadest mustreid. Sõna neotud tuleb murdesõnast niduma, mis tähendab „(enne värvimist) kinni siduma”.

Kahjuks langes Vigala neotud lõngadega seelikute valmistamise oskus 20. sajandi jooksul unustusse. Ent 2020. aastal sai Vigala naiste eestvedamisel alguse projekt, millega sooviti nende eriliste seelikute valmistamist taaselustada. Vigala neotud lõngadega seelikute näitusel ongi väljas selle projekti jooksul läbitud tee ja tulemused – nelja tubli naise poolt ajalooliste seelikute eeskujul valminud uued neotud lõngadega Vigala rahvarõivaseelikud.

Vigala neotud lõngadega seelikud valmistasid Anneli Ülemaante, Liina Veskimägi-Iliste, Anne Ummalas ja Edith Alasi. Lõngade sidumist ja värvimist juhendas Liis Luhamaa, kanga rakendamist ja kudumist Maret Lehis ning seelikute õmblemist Anu Randmaa. Uute seelikute tegemise aluseks olid ajaloolised Vigala rahvarõivaseelikud Eesti Rahva Muuseumi ja Pärnu Muuseumi kogudest.

Näituse avamine toimub algusega kell 17.00, kõik on oodatud! Näitus jääb avatuks 24. oktoobrini.

Kui oled mõelnud, et sooviksid endale rahvarõivaid teha, siis Tallinna rahvarõivakoolis on paar vaba kohta! Veel jõuab ühineda, kursuse järgmine kokkusaamine toimub 01.-02. oktoobril.

Rahvarõivakoolis saab kahe aasta jooksul tunnustatud meistrite juhendamisel endale ühe kihelkonna rahvarõivaste põhikomplekt valmistada. Kursuse maht on 360 akadeemilist tundi, millele lisandub iseseisev töö – loe täpsemalt õppekavast.

Kokkusaamised toimuvad keskmiselt kord kuus laupäeviti ja pühapäeviti Tallinnas, Allikamaja koolituskeskuses.

Kursuse tasu on 350 € / poolaasta.

Rohkem infot ja registreerumine: piret@rahvaroivas.ee

Fotol Margarita Tamme tehtud Jõelähtme naise rahvarõivad, mis valmisid Tallinna rahvarõivakoolis. Pildistas Sandra Urvak.

Sel reedel, 16. septembril algusega kell 14.00 kutsub Järvamaa rahvarõiva nõuandekoda huvilisi Wittensteini tegevusmuuseumisse, et rääkida Järvamaa rahvarõivastest ja nõuandekoja tegevusest ning tutvuda esivanemate riietumistavadega.

Järvamaa Muuseumi juures tegutsev nõuandekoda on tänu mäluasutuse kolimisele saanud võimaluse pakkuda rahvarõivast populariseerivaid töötubasid. Kohtumisel saab ülevaate Järvamaa rahvarõivaste kujunemisloost, nõuandekojas pakutavatest tegevustest, rahvakultuurikollektiivide nõustamisest ning tulevikuplaanidest.

Järvamaa rahvarõiva nõukoja eesmärgiks on rahvarõiva-alase teadlikkuse, valmistamise ja kandmise traditsioonide edasi andmine läbi rahvuslike käsitöötraditsioonide õpetamise.

Konsultatsioonid ja nõuandepäevad hakkavad toimuma Wittensteini tegevusmuuseumis, kus on võimalik kasutada rahvarõiva-alast kirjandust, tutvuda Järvamaa Muuseumi kogudes olevate esemetega ning Järvamaa rahvarõivaste rekonstruktsioonidega. Nõuandekoda jagab infot rahvarõivaste valmistajate ning rahvarõivaste valmistamiseks sobilike materjalide müüjate kohta.

Nõuandekoja konsultantidena toimetavad Silvia Aarma, Kadi Vingisaar, Leelo Saar ja Tiia Kontus. Järvamaa rahvarõiva nõuandekoda kuulub MTÜ Rahvarõivas poolt koordineeritavasse üle-eestilisse rahvarõiva nõuandekodade võrgustikku.

Järvamaa rahvarõiva nõuandekoja FB leht.

Fotol nõuandekoja üks nõustajatest Kadi Vingisaar endavalmistatud Türi kihelkonna rahvarõivastes. Foto Sandra Urvak.

2022 a. sügisel alustab Vaidavere külas kaheaastane Vooremaa rahvarõivakooli kursus! Koolitused toimuvad iga kuu ühel nädalavahetusel alates novembrist 2022. a. Kursuse lõpuks valmib igal osalejal oma Vooremaa lemmikkihelkonna – Torma, Palamuse, Kodavere, Kursi, Laiuse, Maarja-Magdaleena, Äksi, Tartu-Maarja, Põltsamaa või Pilistvere terviklik rahvarõivakomplekt ja protsessi kajastav kirjalik uurimistöö.

Kursuse juhendajateks on Eesti tipp-spetsialistid. Kursuse läbinul on võimalus tõendada rahvarõivaste valmistaja kutseeksamil suurem osa vajalikke kompetentse.

Kursuse tasu on 750 €, mida on võimalik tasuda osade kaupa. Toimumiskohaks on värske Vooremaa rahvarõiva nõuandekoda, mis asub Vaidavere külas (Tartust 36 km ning Jõgevalt 28 km kaugusel).

Küsi lisainfot: Tiina Kull, tiina@tartotalu.ee, tel 5058192

Hoia silma peal: Vooremaa rahvarõiva nõuandekoja FB leht

Registreeru, sest kohtade arv on piiratud: https://forms.gle/YAJpzVNDSEzhswnz6

Fotol Tiina Kull endavalmistatud Maarja-Magdaleena kihelkonna naise rahvarõivastes, pildistas Sandra Urvak.

Laupäeval, 13. augustil kell 12.00-16.00 toimub Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Jaskamõisas pärimuspäev koos rahvarõivaste tuulutamisega. Nädal hiljem, 19. augustil saab rahvarõivaid tuulutada Saaremaal, Leisi alevikus Melsase maja hoovis algusega kell 17.00.

Jaskamõisa pärimuspäeval 13. augustil saab kogemusi vahetada, uusi teadmisi ammutada või lihtsalt koos rahvarõivaste ilu imetleda. Seekordse pärimuspäeva fookus on suunatud peamiselt Suure-Jaani kihelkonna pärimuskultuurile. Juttu tuleb piirkonna rahvarõivaste valmistamisest, aga ka kihelkonna looduslikest pühapaikadest ja loodust ning loodushoidu kajastavatest uskumustest.
Lisaks eelnevale esitletakse ka naaberkihelkondade Viljandi ja Pilistvere naise rahvarõivaid, jagatakse nõuandeid nende valmistamiseks ning tutvustatakse Pilistvere kihelkonna rahvarõivakojakese tegemisi. Sündmuse korraldajaks on Jaskamõisa Pärimuskeskus koostöös Viljandi Muuseumi ja MTÜ-ga Rahvarõivas.

Rohkem infot Jaskamõisa pärimuspäeva FB lehel.

Rahvarõivaste tuulutamisele Leisis 19. augustil kutsuvad MTÜ Seeniorid ja MTÜ Leisi Selts, et koos tähistada Eesti Taasiseseisvumispäeva. Rahvariietest räägib Saaremaa rahvarõiva nõuandekoja eestvedaja pärandtehnoloog Mareli Rannap. Saab kuulata Tõnu Eermanni pillimängu ja õppida tantsusamme.

Rohkem infot MTÜ Leisi Selts FB lehel.

Fotol Ingrid Teesalu endavalmistatud Suure-Jaani rahvarõivais, mis tehtud Tallinna Rahvarõivakoolis. Pildistas Sandra Urvak.

Soovitame rahvarõivahuvilistel lugeda uusi, sel kevadel TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias kaitstud rahvarõivateemalisi lõpu- ja magistritöid!

Tiina Kulli magistritöö “Nööbiliistuga rahvarõivasärgid Eestis. Pärandtehnoloogiline uurimus esikinnise konstruktsioonidest” täidab tühimikku Eesti rahvarõivaste õmblemise traditsioonides. Pärandtehnoloogilist esemeuurimust kasutades uuriti 154 nööbiliistuga särki Eesti Rahva Muuseumis. Uuritud esemete põhjal töötas autor välja kuus nööbiliistu tüüpi: ette volditud kimbuga nööbiliist, taha volditud kimbuga nööbiliist, kroogitud kimbuga nööbiliist, nöörvoldiga nööbiliist, rinnalapiga nööbiliist ja viimasena rinnalapi ning nabalapiga nööbiliist. Pärandtehnoloog Tiina Kull on ka meie veebilehe autor, tema koostatud on näiteks Maarja-Magdaleena, Torma, Äksi, Palamuse ja Kodavere kihelkondade rahvarõivaste kirjeldused.

Aivi Kulli magistritöö „Puuvillased jakid rahvarõivaste kandmise traditsioonis Lääne-Eestis ja saartel 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel“ uurib koos rahvarõivaseelikutega kantud puuvillasest vabrikukangast jakke, mille lõige on sarnane samas piirkonnas kantud villase jaki lõikega. Uurimistöö põhineb olemasolevatel muuseumide ja erakogude esemetel ning intervjuudel kirstuvara omanikega. Töö kirjeldab jakkide kandmiskombestikku ning toob välja piirkondlikud erinevused tegumoodides ja eelistatud kangamustrites. Tööst leiab esemeliste allikate inventeerimislehed ja ülevaatlikud tabelid jakkide ja kangamustrite kohta.

Kadi Vingisaar uurib oma magistritöös „Kombineeritud pistetega tikitud pinnakirjad ja nende valmistamise töövõtted Järvamaa rahvarõivastel“ Järvamaa rahvarõivaste tikandites kasutatud kombineeritud pistetega tikitud pinnakirjade valmistamise tehnikaid. Uurimuse aluseks on Eesti muuseumides leiduvad 64 tikanditega kaunistatud Järvamaa rahvarõivaeset, mille tikandites on kasutatud 64 erinevat pinnakirja töövõtet. Töö loov-praktilise osana koostas autor metoodilised õppematerjalid kombineeritud pistetega pinnakirjade valmistamiseks. Pärandtehnoloog Kadi Vingisaar on üks Järvamaa rahvarõiva nõuandekoja nõustajatest ning õpetab rahvarõivakoolides tikkimist.

Iris Eenmäe lõputöö “Harjumaa 18. – 19. sajandi telgedel kootud täis- ja poolvillased rõivakangad Eesti Rahva Muuseumi kogudes” eesmärgiks oli uurida lähemalt Harjumaa kangaid, valides uurimiseks metoodika, mida on võimalik kasutada muuseumi uurimissaali tingimustes. Uurimuse tulemusena leidis autor, et kangaste kudumisel ja lõngade tegemisel ning valikul tehti teadlikke valikuid. Kangaste kudumisel kasutati lõngu, mis nii keerutugevuselt kui jämeduselt vastasid kanga kasutuse otstarbele. Ülerõivaste kudumisel, mis pidid vastupidavamad olema, kasutati tugevama keeruga lõnga ja seelikute kudumisel laugemat. Samuti kooti kangad nii laiad, kui esemete valmistamiseks vajalik oli.

Nii uued kui varasemad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lõputööd on koondatud meie veebilehe kirjanduse lehele, teadustööde peatüki alla.

Fotol on ajalooline nööbiliistuga Kirbla naiste särk erakogust. Pildistas Sandra Urvak.