Featured

Pärandkultuuri õppeklassi kursustel saab Harjumaa Muuseumis näiteks sukka kududa või kaapotkleiti õmmelda

Juba 2018. aastast korraldatakse Harjumaa Muuseumis pärandkultuuriga seotud ning eeskätt täiskasvanutele mõeldud kursuseid.

Selgi sügisel algavad muuseumi juures mitmed erinevad koolitused, kus saab omale meistri juhendamisel rahvarõivakomplekti sobivaid esemeid valmistada. Pakutavate koolituste hulgas on näiteks: tanude, särkide või käiste tikkimise kursus; kaapotkleidi õmblemise kursus; sukkade kudumise kursus; sitsjaki õmblemise kursus jne. jne. Sellistest lühiajalisematest, meistrire poolt juhendatavatest koolitustest osavõtmine on rahvarõivahuvilistele hea võimalus teha algust oma rõivakomplekti valmistamisega.

Rohkem informatsiooni põnevate koolituste osas leiab Harjumaa Muuseumi Facebookilehelt.

Featured

Oktoobris toimuvad Saaremaal ja Muhus XXIII käsitööpäevad

Oktoobrikuus, 15.-16.10 2021 toimuvad juba 13. korda väga mitmekülgse programmiga Saaremaa käsitööpäevad. Sündmuse raames on erinevaid ettevõtmisi nii Saaremaa erinevais piirkondades kui ka Muhu saarel.

Käsitööpäevad juhatab sisse reedel, 15. oktoobril Kuressaare Ametikoolis toimuv konverents, kus tuleb juttu nii piirkonna loomemajandusest, käsitööga seotud ettevõtlusest, Saaremaa rahvalauludest kui ka etnograafiasugemetega moest.

Laupäev, 16. oktoober on sisustatud erinevate töötubade, näituste, ringkäikude ja muu põnevaga.

Saaremaa käsitööpäevade kohta leiab põhjalikumalt infot Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu kodulehelt. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine, selleks kirjutada Mareli Rannapile aadressil marelirannap@gmail.com. Täpsemad vastused kõigile küsimustele saab samuti Mareli Rannapilt kas kirjutades eelmainitud aadressil või helistades numbril 522 8817.

Featured

Muuseumide pärandipärlite digiteerimine edeneb jõudsalt

Riigi mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandobjekti, millest on digitaalsel kujul talletatud vaid umbes kümnendik. Kultuuriministeeriumil on kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava, mille eesmärgiks on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks sellest kolmandik. Teatud esemeid, mis muuseumide kogudes leida võib, peetakse suisa pärandipärliteks – need on erilised esemed, mis tänu kultuuriväärtuste digiprojektile e-kujul vaadeldavaks muutuvad.    

Näiteks on digiteeritud Saaremaa Muuseumi kollektsioon “Ruhnu naise põlled”, mis on osa Rootsis Gotlandi saarel oma vanaduspäevi veetnud põlisruhnlase Elias Schönbergi (1921-2004) 2002. aastal Saaremaa Muuseumile tehtud annetusest, mis sisaldas kokku 226 eset. Siin näide ühest kollektsiooni kuuluvast põllest muis.ee keskkonnas: SM _ 10379:2 T.

Rohkem saab pärandipärlite digiteerimisest lugeda Eesti Rahva Muuseumi kodulehelt.

Featured

Tallinnas toimus juba 7. rahvarõivaste tuulutamine

Laupäeval, 14. augustil sai Tallinna vanalinnas, Tornide väljakul rahvarõivaid imetleda ning nende kohta põnevat infot kuulda. Esitleti kõigi Eesti piirkondade rahvarõivakomplekte ning vahepalaks sai kuulata rahvamuusikat. Kohal oli palju meistreid ja huvilisi, soovijad said päevapiltnikul end pildistada lasta. Tutvustati Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli V taseme rahvarõiva meistriõpet, Ameerika Ühendriikides elavatele eestlastele suunatud veebipõhist rahvarõivakooli, uut ettevõtet, mis rahvarõivakomplektidele sobilikke põlle- ja rätikukangaid valmistab ja palju muud põnevat.

Rahvarõivaste tuulutamise traditsioon sai alguse Soomest. Esimene Eesti rahvarõivaste tuulutamine toimus 2015. aastal Tallinnas Kadriorus ning sellest alates on rahvarõivaste tuulutamisi toimunud üle Eesti. Rahvarõivaste tuulutamine aitab tuua tähelepanu rahvarõivaste kandmise traditsioonile ning annab rahvarõivaste omanikele võimaluse oma uhkeid rõivaid rõõmuga kanda ka väljaspool laulu- ja tantsupidusid.

Featured

VII rahvarõivaste tuulutamine 14. augustil Tallinnas

Juba VII korda leiab laupäeval, 14. augustil kell 15 – 17 Tallinnas, Tornide väljakul aset traditsiooniline rahvarõivaste tuulutamine.

Esitletakse erinevaid rahvarõivakomplekte, räägitakse nende saamislugudest. Esinevad rahvamuusikud ja -tantsijad. Soovijatel on võimalus tutvustada laval oma rahvarõivaid ning jäädvustada end rahvarõivaisse ehituna päevapiltniku juures!

Kohal on meistrid, kes annavad nõu ning abi rahvarõivaste valmistamise ja hooldamise osas. Võimalus saada ekspertidelt hinnang ka oma rahvarõivakomplektile ning nõuandeid selle täiendamise ja kandmistraditsioonide kohta!

Samas sündmuse raames toimub virtuaalne pärandvara tuulutamine: kui Sul on kodus mõni väärikas tekstiilese, ehe või muu rahvarõivaste juurde kuuluv ese, siis postita sellest pilt Facebookis ning lisa postitusele  #tuulutamine2021. Võimalusel kirjuta postituse juurde ka eseme lugu.

Kõik rahvarõivakandjad ja -huvilised on oodatud osalema!

Featured

Lihula muuseumis on näitus Lõuna-Läänemaa rahvarõivastest

Lihula mõisa endises söögisaalis on avatud näitus Hanila, Karuse, Kirbla ja Lihula kihelkondade rahvarõivastest, mida kanti 19. ja 20. sajandi vahetusel. Eksponeeritud rõivad pärinevad Hanila ja Lihula muuseumide kogudest ning ka piirkonna elanike erakogudest.

Lihula muuseum ootab külastajaid teisipäevast laupäevani kell 10-17. Rohkem informatsiooni leiab Lihula muuseumi kodulehelt. Rahvarõivanäitus jääb avatuks kogu suve.

Featured

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lõputöödena valmis ka värskeid rahvarõivauurimusi

Äsja lõppenud õppeaastal kaitsti Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias kaks rahvarõivateemalist tööd: Piret Alberti lõputöö, mille teemaks on “Tori kihelkonna meeste nahkpükste rekonstrueerimine ERM-i A 563:998 näitel” ning Lüüli Kiige magistritöö “Seto naise peavöö algupärane punumistehnika ja tänapäevased valmistusviisid”.

Lüüli Kiige magistritöö koosneb uurimuslikust ja praktilisest osast. Uurimuslikus osas kirjeldab autor algupäraste peavööde punumise töövõtteid ning tänapäevaseid mooduseid peavööde valmistamiseks. Tööga saab lähemalt tutvuda veebikeskkonnas DSpace.

Piret Alberti lõputöö eesmärgiks on tutvustada meeste rahvarõivakomplekti juurde kuuluvaid nahast põlvpükse. Autor on oma töö osana valmistanud ka Tori kihelkonna nahkpüksid, mis on õmmeldud museaali eeskujul käsitsi. Tööga saab samuti lähemalt tutvuda DSpace -veebikeskkonnas.

Fotol detailivaade Piret Alberti lõputööna valminud Tori kihelkonna nahkpükstest. Foto: Sandra Urvak.

Featured

Anu Randmaa loeng Tõstamaa rahvarõivastest 10. juunil Pärnu Muuseumis

Neljapäeval, 10. juunil algusega kell 16.00 on kõik rahvarõivahuvilised oodatud Pärnu Muuseumi klubisse Musse, kus Tõstamaa kihelkonna rõivastest kõneleb Anu Randmaa. Samas on võimalus osaleda ka helmekeede valmistamise töötoas.

Tõstamaa kihelkond on üks rikkamaid säilinud vanavara ja info poolest. Tõstamaa kihelkonnapäeval tutvutakse nii uute kui vanade esemetega ning vaadatakse milliseid erinevaid rahvarõivakomplekte on võimalik kihelkonnast kogutud esemetest komplekteerida.

Loengul osalemine maksab 5.- eurot ning loeng + helmekee valmistamise töötuba 15.- eurot. Osalejate arv on piiratud. Täiendav informatsioon ning registreerumine Pärnu Muuseumi kodulehel.

Featured

12. juunil toimub Tartus rahvarõivaste tuulutamine

Laupäeval, 12. juunil 2021 algusega kell 12 toimub Tartu keskpargis nüüdseks juba traditsiooniks saanud rahvarõivaste tuulutamine!

Kohapeal saab näha käesoleval aastal ERMi rahvarõiva valmistajate kooli lõpetajate kauneid rõivakomplekte, muinasaegseid rõivaid, taustaks mängib Väägvere külakapell, käsitöist vahepala pakub Tuleloo Merle jpm.

Pane selga oma rahvarõivad, võta kaasa piknikukorv ning tule rahvarõivaste tuulutamisele!
Rohkem infot: tiina.konsen@raad.tartu.ee või
tel. 5305 9698

Featured

XVII Rahvarõiva õpitoad Tõstamaal 2. – 4. juulil 2021

Juulikuus toimuvad Tõstamaal juba 17. korda igasuvised rahvarõiva õpitoad. Täpsemalt, 2. kuni 4. juulini saavad huvilised osaleda erinevates töötubades, mille keskmeks on sel aastal „uued vanad“ tehnikad, mis hiljutiste uurimistööde tulemusena on päevakorda tõusnud, aga ka sellised tehnikad, mis rahvarõivakoolide kogemuse põhjal vajaksid veidi rohkem keskendumisvõimalust. Toimub neli erinevat töötuba:

  • põimpilu Silja Nõu juhendamisel;
  • heegelpitsiga põlled Anu Randmaa juhendamisel;
  • linaste jakkide õmblemine Merli Männi juhendamisel;
  • nipilspitsi valmistamine Birgit Pere juhendamisel.

Iga õpitoa maht on 15 akadeemilist tundi. Osalustasu ühele osalejale on 110 eurot, mis sisaldab toitlustust ja majutust.

Registreerumiseks kirjutada aadressil anu@folkart.ee või helistada numbri 5668 2283.

Rohkem infot folkart.ee lehelt.

Igor Tõnuristi mälestuskontsert 24. juulil Viljandi pärimusmuusika festivalil

Tänavu jaanuaris lahkus meie hulgast etnograaf ja folklorist, pikaaegne rahvamuusikaansambli Leegajus kunstiline juht Igor Tõnurist. Tema mälestuseks korraldatakse laupäeval. 24. juulil pärimusmuusika aidas Viljandi pärimusmuusika festivali raames mälestuskontsert.

Igor Tõnuristi mälestuskontserdil esinejad on kõik tema õpilased. Üles astuvad Ando Kiviberg, Kristin Kuutma, Lauri Õunapuu, rahvamuusikaansambel Leegajus, Ants Taul, Cätlin Mägi, Tuule Kann ja Kertu-Liis Õnnis, Raivo Sildoja, Ott Kaasik, Tarmo Kivisilla ja Žurba. Kontserdi kunstiline juht on Lauri Õunapuu. Lisaks on kontserti kaasatud Eesti kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini teise kursuse tudengid, kes loovad Piret Pupparti juhendamisel mängulise valgusinstallatsiooni mustrikitiku, et tõsta esile Igor Tõnuristi panust rahvarõivaste uurimises. 

Rohkem infot leiab Viljandi pärimusmuusika festivali kodulehelt.

Fotol Igor Tõnurist 2012. aastal Halliste-Karksi kihelkonna rahvarõivakomplektis.